
Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI, volikogu võttis möödunud nädalal vastu 2017. aasta vallaeelarve, olete iseloomustanud, et tänavune eelarve on üks ambitsioonikamaid. Miks?
„Ambitsioonikus seisneb mitmes aspektis. Meil on töös Raasiku põhikooli juurdeehitus ja Aruküla kergliiklustee lõik raudteejaamast rahvamajani. Neile lisandusid otsus laiendada Aruküla põhikooli, sest kunagine otsus kolmandat korrust mitte teha maksab nüüd kätte ja taganeda pole kusagile. Teine otsus, mida saab samuti nimetada ambitsioonikaks, oli lisada eelarvesse Raasiku põhikooli laiendamise teine etapp – spordihoone rajamine. See oli eelarves ehitust ettevalmistavate tegevustega, kuid menetluse käigus otsustati ka ehituse algus püüda tuua 2017. aastasse.
Lisaks on meil jätkuvalt eelarves suur projekt Raasiku alevikus – üle kolmekilomeetrise kergliiklustee lõigu rajamine. See on küll suuremas osas plaanitud rahastada PKT-meetmest, kuid projektimahu suurenemine kasvatab kindlasti ka omaosalust.
Tuleb arvestada, et raha ei kasva puu otsas. Tihti tundub, et volikogudes eelarve menetlemisel see moment ununeb. Kuna 2017 on ka valimiste aasta, lõi ka meie eelarve menetlusse sisse valimiste vaim. Eriti kummaline oli jälgida kogenud kohalike poliitikute käitumist, unustatakse, kuidas omavalitsust juhitakse, kuidas tekib eelarve, mis on strateegiadokumendid. Seega ambitsioonikus seisneb selles, et me oleme oma eelarve planeerinud väga tasakaalu ja meil puudub igasugune puhver, et katta hangetest selguda võiv suurem investeerimise vajadus konkreetsetele plaanis olevatele objektidele. Seega võib ka aasta jooksul lisanduda lisaeelarveid, millega plaanitut ümber vaadatakse.
Ambitsioonikaks teeb tegevuse ka kurb tõsiasi, et menetlus venis ja tegelikult poolteist kuud on jäädavalt kadunud.”
Raasiku vald sai kodanikukampaaniaga ja sellega seotud otsustega arvukalt uusi kodanikke ja maksutulu. Mis valdkonnas on eelarves lisamaksutulust kõige rohkem kasu olnud, mis valdkondi on see aidanud katta?
„Seda on väga raske valdkonniti või tegevuste lõikes välja tuua. Tõepoolest suurendasime oma maksutulu prognoosi eelarve menetluse käigus umbes 130 000 võrra. Põhitegevuse kulude poolele lisandus tasuta rongisõidu kulu, kuid see jääb kindlasti väikemaks. Lisandunud maksutulu on ka üks allikas, millega toidetakse näiteks Raasiku põhikooli spordihoone ehitamise algatamist käesoleval aastal.”
Millised on suuremad investeeringud tänavuses eelarves, kas mõni oluline investeering tuli edasi lükata?
„Suuremad on seotud Raasiku põhikooliga. Käimasolev ehitustöö valmib juuliks, samal ajal käivad spordihoone tööprojekti koostamine ja ehitushanke ettevalmistus. Kindlasti on oluline Raasiku rahvamaja remondikava järjekordne etapp – fassaadi soojustamine ja uue seinakatte panek. Taas on Raasikul plaanis kergliiklustee rajamine PKT-meetme toel. Kas osutume rahastatavate projektide hulka, saame teada ilmselt enne jaanipäeva. Arukülas on plaanis lõpetada kergliiklustee teine etapp ja üle vaadata kolmanda etapi projekt, teha Jaama tänavalt koolini kõnnitee, jätkata Aruküla raamatukogu remonti ning lasteaia saali remont.”
Veel detsembri lõpuni ei olnud selge, kas Raasiku vald saab jätkata iseseisvalt või ootab ees sundliitmine. Kas ja kuidas mõjutas see eelarve koostamist?
„Kui vaadata põhitegevusi, siis suuri muutusi ei ole ega saagi olla – kehtiv õigus seab kohustused, mida täita. Ilmselt ka investeeringutes ei toimunud suurt muutust, sest kõik tehtu tehakse ja jääb kasutada ikka kogukonnale, sõltumata valla nimest. Üks teema küll täpsustus. Kui alguses ei panustatud strateegiliste dokumentide ajakohastamise vajadusele, sest pärast liitmist oleks need tulnud kindlasti üle vaadata, siis nüüd lisati 2017. aasta eelarvesse üldplaneeringu ja arengukava uuendamisega seonduv. See on kõige otsesem side iseseisvana jätkamisega.”
Kui palju on eelarves raha valla teede remondiks ja mis ulatuses saate neid korda teha?
„Tee remonti reguleerib teehoiukava. Kõik seal olev on eelarves arvestatud. Kui palju realiseerub, oleneb hangetest. Raha on planeeritud 250 000, mis sisaldab ka riigilt laekuvat teehoiutoetust. Kuuldavasti on see tänavu suurem.”
Milline on käesoleval aastal Raasiku valla laenukoormus?
„Laenukoormus oli 2016. aastal 41,1 protsenti, samasse suurusjärku jääb ta ka 2017. See protsent on selline number, mis muutub pidevalt. Sõltub tuludest, samuti osad laenud lõpevad. Seega keskmiselt saab tänavu kasutada numbrit 41 protsenti.”
Kas uues eelarves on ka vallatöötajate palgatõus?
„Personalikulud on 2017. aasta eelarves kokku 3 169 892 eurot, mis võrreldes 2016. aasta korrigeeritud eelarvega on suurenenud 276 627 eurot ehk 9,6 protsenti. Personalikulude suurenemine on tingitud alampalga kasvust 2017. aastal 470 eurole. Lähtuvalt alampalga kasvust ning arvestades riigi reaalpalga kasvu, oleme korrigeerinud kogu palgaastmestikku keskmiselt 7 protsenti ning arvestanud väikese palgakorrigeerimisega vallavalitsuse ametnikele. Lisaks on 2017. aasta eelarvesse planeeritud omavalitsuste valimisteks personalikulusid 10 000 eurot. Valla eelarvest – raamatukogud, lasteaiad, rahvamajad, huvikool, huviringid, koolid, vallavalitsus – makstavad palgad kasvavad keskmiselt 7,9 protsenti, enim kasvavad palgad lasteaedades ja kõige vähem vallavalitsuses.”