
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tutvustas möödunud teisipäeval, 10. juunil Tallinna Lillepaviljonis pidulikul vastuvõtul oma uut nime IIL.
Ühistranspordikeskuse direktor Andrus Nilisk rääkis Sõnumitoojale, et brändingu väljatöötamiseks kuulutati hange välja 2024. aastal, selle võitis Optimist Creative OÜ.
Andrus Nilisk: „Soovisime keskuse pika nime kõrvale lühemat brändinime. Brändi välja töötamine ja lansseerimine ehk avalikustamine maksis kokku ligi 70 000 eurot. IILi eesmärk on suurendada ühistranspordi kasutatavust ja pakkuda usaldusväärset alternatiivi isiklikule sõiduautole. IIL ühendab kogukonnad, laste koolitee, töötajate töölesõidud, maainimesed linnaga, linnainimesed maakoduga ja ka linnasisesed liikumised. Tulevikus soovime ühistranspordi eri liigid ühendada ühtseks tervikuks.“
Ühistranspordikeskuse kodulehe leiab edaspidi aadressil www.iil.ee ning meiliaadressid on nüüd lõpuga iil.ee.
Lisaks tähistati Tallinna Lillepaviljonis vastuvõtul keskuse 20 tegutsemisaasta täitumist ja autasustati maakondade parimaid bussijuhte. Kutsutute seas olid kohalike omavalitsuste ning regionaalministeeriumi esindajad, koostööpartnerid, keskuse töötajad ja endised direktorid.
Harjumaa Ühistranspordikeskuse asutas avalike bussiliinide töö korraldamiseks Harjumaa maavalitsus koos Harju valdade ja linnadega.
Kui maavalitsused kaotati 2018. aastal, laienes ühistranspordikeskus Harjumaalt ka Lääne-Virumaale, Läänemaale ja Raplamaale. Eelmisel aastal teenindati nelja maakonna avalikel liinidel kokku 11 107 812 reisijat, selleks kulus kokku 36 257 511,98 eurot. Harjumaal oli neist 8 292 439 reisijat, Harju maakonna avalikele bussiliinidele kulus 18 512 562,82 eurot, piletitulu saadi 3 498 409,93 eurot.
Harjumaa ida suunal sõitsid ühistranspordikeskuse korraldatud liinidel mullu 437 371 reisijat, busside läbisõit oli 1 592 396 kilomeetrit ja maksumus kokku 2 159 041 eurot. Piletitulu teeniti 309 486 eurot.
Andrus Niliski sõnul oli ida suunal kõige enam sõitjaid Tallinn-Kostivere ja Tallinn-Loksa bussiliinidel. Reisijate arvu poolest kõige rahvarohkem oli liin 104A Tallinn-Loo-Kostivere – kokku 141 997 sisenemist, igal veootsal keskmiselt 18,3 sõitjat.
Teisel kohal oli liin nr 152 Tallinn-Kuusalu-Kolga-Loksa – 122 318 reisijat, igal veootsal oli keskmisel 28,3 sisenemist. Kiirliinil 155 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Loksa oli 58 323 sisenemist, igal veootsal keskmisel 26,2 sõitjat.
Harjumaa bussiliinide lõpp-peatus ja parkimiskoht on aastaid olnud Balti jaama juures. Tallinna transpordiametijuhi käskkirja järgi kaovad alates 1. augustist Balti jaama peatused maakonnaliinidele. Seda teemat on kajastatud mitmel korral üleriigilistes meediakanalites.
Andrus Nilisk avaldas möödunud reedel meedias vastuväited. Ta selgitas, et ühistranspordikeskuse ehk IILi andmetel sisenesid Balti jaama peatusest maakonna liinibussidesse päevas keskmiselt 1178 sõitjat, peaaegu sama palju ka väljusid, päevas kasutasid seda peatust keskmiselt 2300 sõitjat. Nende jaoks muutub teenus halvemaks, iga ümberistumine tähendab vähemalt kümneminutilist täiendavat ajakulu ning kuna Tallinna ühistransport on aeglasem võrreldes maakonnaliinidega, pikendab see sihtkohta jõudmist veel viie minuti võrra.
„Raha avalikele liinidele on vähe ja seda vähest tuleb maksimaalselt efektiivselt kasutada pakkudes inimestele head teenust,“ tõdes ta. Läbirääkimised linnavalitsusega jätkuvad.






