Perekond LEHISTE Anijalt: „Aiatöö on kui haigus!”

4601
Kolm põlvkonda aiandushuvilisi KATRIN, KAROLIINA ja KARIN LEHISTE on teinud oma esivanemate koduhoovist lillelise iluaia.

Anija valla kaunima kodu tiitli võitnud Tamme majas Anija külas teeb tööd kolm põlvkonda aiandushuvilisi.

Kui liikuda Anija mõisast Kehra poole, jääb pargist üle tee valge maja, seinal pajuvitstest kiri Tamme. Kohalikele on maja hästi teada, sest paistab silma väga kauni iluaiaga. Selle on rajanud Katrin Lehiste ning hooldab aeda koos oma tütre Karin Lehistega. Nende aiandushuvi on nii suur, et sageli pannakse näpud mulda juba kell 4 hommikul. Juunis valla kodukandipäeval tunnustati Tamme maja Anija valla kaunima kodu tiitliga.
Kauni kodu tiitli said nad ka kümmekond aastat tagasi, vahepeal pole konkursil osalenud. Toona kingiti neile vimpel, mis sai hiljuti keset lilleilu masti otsa heisatud.
Kui perenaine Karin Lehiste kuulis, et on saanud tiitli, oli ta üllatunud, kuid lausus, et see on suur au: „Ärge parem küsige, palju tööd, aega ja energiat oleme koduaeda pannud.”
Aias aitab toimetada Karini 2,5aastane tütar Karoliina Lehiste, kes ema ja vanaema näpunäidete järgi aiatöödele kaasa aitab. Karini isa Leonid Lehiste parandab kõik tööriistad ja teeb töid, mida naised pole veel tegema õppinud.
Karin Lehiste sõnas, et aiatöö on tema suurim hobi, kuid aega on jätkunud ka muuks – ta on algatanud Anija vallas toidupanga aktsiooni, mis oli ühekordne ettevõtmine: „Meil läks üsna edukalt. Mulle meeldib väga inimesi aidata ja teeksin toidupanka kindlasti veel, kuid oma aia hooldamise kõrvalt eriti aega üle ei jää. Tavaliselt ei jõua isegi mõisaparki koristustalgutele, sest oma hoovis on alati tegemist.”
Iluaed on Tamme maja ümber rajatud peamiselt viimase 15 aasta jooksul. Aias on palju lillepeenraid, kus kasvavad nii roosid kui kirevad rododendronid. Peenarde vahel on teerajad, bassein, puidust nikerdatud kujud, marjapõõsad. Veidi eemal on köögiviljaaed. Hoovi ümber on kiviaed.

Kolisid Kuusalust Anijale
Aiatööd on teinud Karin Lehiste aastaid. Lapsepõlves elas ta vanemate ja õdedega Kuusalu alevikus kortermajas. Tema vanavanemate ehitatud Tamme majas aga veetis ta kõik koolivaheajad ja nädalavahetused. Ligi 15 aastat tagasi kolisid nad lõplikult maale: „Korteris elamist ei kujutaks enam ette, maatöö meeldib väga. Olen harjunud lapsepõlvest saati tööd tegema, alati tuli enne aiatöö ära teha ning alles siis sai mõisaparki mängima minna.”
Anija külla on kolinud ka tema õde Kadri Lehiste, kes on samuti aiandushuviline ning kaevanud oma aeda ise tiigi.
Karin Lehiste jutustas, et Tamme aia on kujundanud peamiselt ema: „Mina olin varem lihtsalt käsutäitja, kes tegi aiatöid ema nägemuse järgi. Mõned aastad tagasi muutusin  otsustamises iseseisvaks ja toimetan oma äranägemise järgi. Ega ma ei aruta palju emaga, kuhu mida tahan istutada, ümber muuta. Pigem teen suuremaid ümberkorraldusi siis, kui ema viibib pikemalt Soomes. Siis saan rahulikult oma mõtteid teostada. Mulle meeldib üksi töötada, asju katsetada oma käel ja abi küsin vaid siis, kui olen viimases hädas.”
Vanasti oli Tamme maja aias rohkem õuna- ja marjapuid, iluaeda vähem. Lillepeenrad olid ainult maja ees.
Karin Lehiste märkis, et tal ega emal pole aiandustharidust, ema õppis köögiviljandust: „Aiandushuvi on mul ilmselt geenides. Olen õppinud nii vanaemalt kui emalt. Aiatöö on nagu haigus, kui oled hakanud tegutsema, ei saa enam pooleli jätta. Lohakile jäetud aed, kus rohi kasvab üle pea, on kole.”
Karin Lehiste töötab politseis, ema Soomes, seega on aiatöödeks rohkem aega puhkuste ajal. Karin eelistab aeda minna varahommikuti: „Hommikul on hea aias toimetada ning jõuab üht-teist ära teha. Õhtul on vaja lapsega tegeleda ning temaga koos olla. Vara on hea ärgata, mulle ei meeldi elu maha magada.”
Kuigi Katrin Lehiste töötab Soomes igapäevaselt, sõidab ta kevadest suveni igal nädalavahetusel koju, et aiatöödes kaasa lüüa. Karin Lehiste tunnistab, et emata kasvaks majapidamine üle pea: „Hea, kui on tublid ja tragid vanemad, kes aias nii agaralt toimetavad ja aitavad ka last hoida, sest mul endal pole eriti palju aega lapsega koos olemiseks, igal vabal hetkel jooksen õue. Õnneks on mu laps üsna iseseisev ja talvel saan temaga rohkem tegeleda ning käia ka ise kodust väljas.”
Ta jutustas, et vabadel päevadel on pere hommikust õhtuni väljas, toas ollakse ainult paduvihmaga: „Kergem vihm ei sega aias toimetamist. Töö ei lõpe kunagi. Ikka ja jälle tuleb uus mõte tõsta midagi aias ümber või sättida.”

Puukujud ja heinaniiduk
Tamme maja üheks suurimaks uhkuseks peab ta kiviaeda, mille rajamiseks tassis kõik kivid ise kohale. Viimased kivid said paika, kui ta oli 5. kuud rase: „Kunagi oli sama koha peal kivimüür, vanad mõisaaegsed kivid tulid välja, kui ehitasime kuuri. Kive on siin hoovi ümbruses palju, kolhoosiajal oli siin suur kivihunnik ning kole prügimägi, millest püüdsime mitu aastat lahti saada. Vanasti oli ka kruusaauk. Kivine pinnas on aga taimedele kehv. Kuivade ilmadega on ka rohi kohe pruun.”
Kividest on tehtud aeda ka teerajad, perenaine raius vanad kivi­plaadid ja tellised tükkideks ning rajas mosaiiktee.
Mootorsae kasutamist ta ei pelga. Põllu äärest võttis ta maha suure pärnapuu, tüve saagis tükkideks ning tegi puidust pingi: „Oli mõnus nikerdamine ning kasu ka, aed paistab paremini välja. Nüüd on ilus vaade põldudele, eriti siis, kui päike loojub ning udu tõuseb. Ainus mure on, et on nii hirmsasti tuuline. Selle tarbeks sai istutatud kuuski ja mände, küllap hakkavad need mõne aja pärast tuulevarju pakkuma.”
Lillede vahel on puidust nikerdatud kujud, mille ostis pererahvas aia mitmekülgsemaks muutmiseks. Aianurgas on siniseks võõbatud heinaniiduk – ühel külamehel jäi see   seisma   ning   läks   rooste.  Lehisted küsisid niiduki endale, tegid korda ning ümbritsesid lilledega.
Ema rääkis, et taimede kasvatamisel on tal hea käsi: „Kõik läheb kasvama. Väiksena tõmbasin kogemata lille peenrast välja, torkasin tagasi ning hakkas ikkagi kasvama. Päris huupi muidugi uusi taimi osta ei saa, tuleb vaadata, mis tingimustes see kasvab, arvestada valguse ja varjuga.”
Uusim liik nende aias on veel istutamist ootav inglitrompet, millele peaksid tulema valged kellukakujulised õied.
Aiakujundusplaane nad ei tee: „Tuleb igast küljest vaadata ning teiselt korruselt aknast, kui midagi ei meeldi, tuleb lihtsalt ümber tõsta. Aia kujundamine käib tunde järgi.”