Peningi koroonaklubi on Eestis esikümnes

1520
Belgradis rahvusvahelisel võistlusel andis korraldaja DANIEL KOVACEVISC paaride arvestuses 2. koha auhinna ja parima segapaari tiitli Pening mängijatele VIIRE TALTSILE ja GUIDO TREESILE.

Raasiku vallas tegutsevas Peningi koroonaklubis on ligi 50 liiget.

Raasiku vallas võib vahel näha igas vanuses mehi-naisi, kellel õlal õhupüssi kujuga toru. Paljud neist on Peningi klubi koroonamängijad, kes tulevad trenni või võistlema oma kiiga. Peaaegu igal nädalal on neil võistlused, kolmapäeviti trenn. Klubi on asutanud ning seda juhib staažikas koroonamängija Guido Trees Peningilt.
Ta sõnas, et klubil on praegu aktiivsed ajad, möödunud nädalavahetusel olid karikavõistlused ning noorte meistrivõistlused. Mitmeid võistlusi on Guido Trees korraldanud ka Arukülas, kus on viimastel aastatel toimunud Harju ja Eesti meistrivõistlused üksik- ja paarismängus.
Mängijad käivad sageli võistlemas ka välismaal, Guido Trees on tänavu välismaal võistelnud 8 korda – segapaaris on ta noppinud esimesi ja teisi kohti, üksikmängus saavutanud palju neljandaid kohti. Kõige tugevam konkurents on tema sõnul eestlaste, lätlaste ja venelaste vahel, kuna väidetavalt on koroona just nende riikide sadamalinnadest pärit.
Klubi juht Guido Trees kutsuti käesoleval aastal rahvusvahelise alaliidu FINSO parimate turniirile, seal sai ta 6. koha.   Lisaks mängimisele naudib ta võistluste korraldamist: „Püüan igal enda korraldatud võistlusel kindlasti ka ise osaleda, kuigi võistluse, diplomite ja auhindade organiseerimine nõuab palju aega ja energiat.”
Peningi koroonaklubi harjutab Raasiku rahvamajas, kus neil on paarkümmend lauda, mis saadud vallavalitsuse, KOPi ja Leaderi toetuste eest. Mõned lauad on pidevalt Raasiku noortekeskuses, et ka noored saaksid kätt proovida. Ülejäänud lauad on hoiul, kasutamiseks trennis ning võistlusteks, mis toimuvad Arukülas ja Raasikul. Guido Trees lausus, et kuigi suurem osa mängijaid on klubis Raasikult, tuleb võistlusi korraldada ikkagi Arukülas, kuna seal on rohkem ruumi. Ta loodab, et Arukülas õnnestub korraldada millalgi ka rahvusvaheline võistlus, kuigi tõdeb, et see oleks väga suur töö ja vastutus.
Peningi koroonaklubi sai tänavu Eesti võistkondliku meistritiitli. Seda on nad saanud ka varem, vahel mitu aastat järjest. Riiklikus arvestuses püsib Peningi klubi stabiilselt esikümnes – koroonas stabiilselt esikolmikus, rahvusvahelisel alal novuses 4 hulgas.
Liikmeid on klubis 46, kümmekond neist naised. Palju on mängijaid, kes alustasid lapsepõlves, kuid nüüd on jõudnud tööikka ning Guido Trees ütles, et sageli ei jõua nad töö tõttu enam nii palju trenni ega võistlustele.
Peningi koroonaklubi on loodud 1993. aastal, nüüdseks pole Peningi mängijaid enam palju alles. Paljud, kes klubis alustasid, on kolinud üle Eesti, kuid endiselt klubi nimekirjas, kohtuvad trennides ja võistlustel. Guido Treesi sõnulon Peningi hingekirjas mängijaid erinevatelt elualadelt – bussijuhte, muusikuid, sportlasi, kes elavad Raasiku vallas, Tallinnas, Viljandis, aga ka Anija või Jõelähtme vallas. Kuna Anija vallast on mitmeid mängjaid, küsis ja sai Guido Trees Anija vallavalitsuselt toetust.
Esimesed koroonamängud toimusid Aruküla kolhoosis. Guido Trees jutustas, kuidas Peningi töökojas olid iga lõunapausi ajal mängud. Töölised üle kogu valla tulid Peningi sööklasse, astusid läbi töökojast ning tegid mõne mängu. Tema oli spordimetoodik ning otsustas hakata kolhoosis ise võistlusi korraldama.
Koroona meeldis talle, kuna see on odavam kui piljard ning võtab vähem ruumi: „Mäng on tegelikult palju muutunud ja arenenud. Kombineerimist on nüüd palju rohkem,   mäng   nõuab   tugevamat strateegiat. Õnnemäng see kindlasti pole. Huvitama hakkas mind koroona lapsepõlves, kui nägin oma onu juures koroonalauda.”
Ta rääkis, et võistlused on sageli pikad, kestavad hommikust õhtuni: „Koroona on kindlasti füüsiline mäng. Lisaks mõttetööle ja keskendumisele on vaja kehalist vastupidavust, et kogu päeva püsti seista.”
Häid tulemusi tagab Peningi koroonaklubi juhi hinnangul üksteise toetamine: „Paljud tugevad tegijad ei julge sageli teisi õpetada. Meie seda ei karda, sageli arutame trennides, milline variant on parim ja võiks edu tuua. Klubi on ka kokkuhoidev – paljud, kes on siitkandist ära kolinud, võistlevad ja treenivad ikka Peningi klubi sportlastena . Väga heal tasemel on Kadrina klubi, kuhu on koondunud üle Eesti paljud tugevad tegijad. Ka meie omasid on sinna kutsutud, õnneks pole meie juurest sinna keegi läinud.”