
„Aruküla lastel on väga äge maitsemeel,“ tunnustas möödunud nädala alguses Aruküla põhikooli õpilastega süüa teinud tippkokk Inga Paenurm.

Tema ja ta kolleeg Kristjan Põder õpetasid Aruküla kooli õpilastele toiduvalmistamist projekti „Peakokad koolis“ raames. Peakokkade juhendamisel tegid süüa 7. klasside peamiselt tüdrukud, puudujaid asendasid ka kaks poissi ning koolijuht Eva Rivimets. Kahe 45minutilise tunni jooksul tegid käsitöö ja kodunduse klassis süüa alguses üks, seejärel teine 15liikmeline grupp õpilasi, kes omakorda olid jagatud kolmeks rühmaks. Igale tiimile määrati juht ehk peakokk. Inga Paenurm selgitas, et korraga saab kööki juhtida ainult üks inimene, kuid et tähtis on kogu tiimi töö.
Üks rühm valmistas lõhelasanjet, teine mulgiputru ja kolmas sõrnikuid.
„Retseptid valisin mina. Teen lastega alati kala, sest Eesti õpilased söövad kala väga vähe. Kalalasanjet olen katsetanud 1400 lapse peal. See oli nende jaoks väga maitsev hetkeni, kui ütlesin, et seal on kala, siis kukkusid kahvlid sekundiga. See retsept on loodud just selleks, et lapsed sööksid lasanjet ja kala,“ põhjendas Inga Paenurm.
Traditsioonilist mulgiputru valmistati uuenduslikus versioonis, retsepti autor on peakokk Tarvo Kullamaa. Kui mulgipudru valmistamisel ollakse harjunud kruupe vähemalt tunnike leotama, siis selle õunamahlaga tehtud pudru saab valmis 20 minutiga.
Pärast toitude valmistamist oli ühine maitsmine ning iga tiim, kes söögi valmistas, jutustas teistele, kuidas nad seda tegid.
„Mida rohkem noored ise räägivad, seda rohkem teised kuulavad ja jätavad meelde,“ sõnas Inga Paenurm.
Ta lisas, et samu toite tehti kahe erineva klassiga ning maitsed tulid erinevad: „Ühel õnnestus paremini üks, teisel teine roog. Avastasime ka pärleid ehk noori, kellel on otsekui ülevalt poolt antud toiduvalmistamise anne, kuigi nad ise seda veel ei tea.“
Peakokk märkis, et kalalasanje suhtes oldi ka Arukülas skeptilised, kuid õpilased, kes toidutegemises osalesid, maitsesid kõike ja lasanje neile meeldis. Ta rääkis õpilastele, et kunagi ei saa teada, kas toit on hea või halb, kui pole seda maitsnud – toitu saab hinnata alles siis, kui on julgust seda maitsta. Kui peakokk õpilastelt pärast küsis, millist neist kolmest toidust kodus emale-isale teeksid, vastati kõige rohkem, et mulgiputru.
Peakokad on koolides käinud ligi 10 aastat
Projekt „Peakokad koolis“ sai alguse 2016. aastal Eesti Peakokkade Ühenduse ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostöös. Aruküla kooli vilistlane, Aasta Kokk 2025 Inga Paenurm on üks selle loojatest ja projekti juht.
„Lapsed eemalduvad isetegemisest ja väga palju süüakse valmistoitu. Lisaks on aru saada, et paljudes kodudes on toiduvalmistamise õpetus suhteliselt nõrk ning lastel puudub toiduteadlikkus. Mina ei ole kindel, et makaronid on Eesti laste lemmiktoit, neid on lihtsalt kerge valmistada. Noored vajavad teadvustamist ja suunamist. Selles on ka meie projekti mõte – toiduteadlikkus tuleks viia õppekavasse. Praegu on selle õpetamine väga pinnapealne, kodundusetunde võetud üha vähemaks. Lapsed ei tea, miks tuleb süüa köögivilju, arvavad, et see on veganlus, ega ole kuulnud, et köögiviljades on imelised kiudained, mis teevad kehale head,“ rääkis ta ja lisas, et ka paljude täiskasvanute jaoks on endiselt üllatus, et õige toit on üks meie tervise põhiline alusmüür.
„Peakokad koolis“ raames käivad igal aastal oktoobrist detsembrini Eesti erinevates koolides 6.-8. klassi õpilastele toiduvalmistamise tunde läbi viimas 15 tunnustatud kokka. Nad valivad retseptid ja võtavad kaasa toorained: „Veebilehel eestitoit.ee on meil üleval suur hulk retsepte, millest igaüks valib. Need on loonud Eesti tuntud kokad, väga lihtsad retseptid, toidud valmivad kiiresti. Vahetame retsepte pidevalt, et oleks ka endal põnevam. Teeme seda tööd ju ka selleks, et leida oma erialale uusi inimesi ning ka ise õppida – noorte käest on palju õppida.“
Eestitoit.ee lehel on ka Aruküla koolis valmistatud toitude retseptid, samuti leiab sealt paljude toitude kohta valmistamise video.
Varem said koolid projekti kandideerida, nüüd valivad kokad ise, kuhu lähevad, et jõuaksid ka väiksematesse maakoolidesse. Tänavu kolme kuuga käiakse 34 koolis. Harjumaal jõuavad peakokad käesoleval aastal veel Kose valda Oru põhikooli.
Kas ja mis mahus jätkub projekt ka tuleval aastal, ei ole veel teada. Inga Paenurm tõdes, kui alustati suurelt, siis iga aastaga on jäänud riiklik rahastus väiksemaks.






