Pea­ko­kad IN­GA PAE­NURM ja KRIST­JAN PÕ­DER õpe­ta­sid Aru­kü­la koo­lis toi­du­te­ge­mist

29
„Õpe­ta­me noor­te­le, et ret­sep­ti tu­leb lu­ge­da, lu­ge­da ja veel kord lu­ge­da ning siis te­ge­ma ha­ka­ta, sest süüa ei tee ret­sept, vaid ini­me­ne, kes sel­le ta­ga sei­sab,“ sõ­nas Aru­kü­la koo­li õpi­las­te­ga süüa tei­nud pea­kokk IN­GA PAE­NURM (vasakult kolmas). Fo­to Krist­jan Põ­der

„Aru­kü­la las­tel on vä­ga äge mait­se­meel,“ tun­nus­tas möö­du­nud nä­da­la al­gu­ses Aru­kü­la põ­hi­koo­li õpi­las­te­ga süüa tei­nud tipp­kokk In­ga Pae­nurm.

Pea­kok­ka­de ühen­du­se pro­jek­ti kau­du koo­liõ­pi­las­te­le toi­du­te­ge­mist õpe­ta­nud KRIST­JAN PÕ­DER on ka ise Aru­kü­la ela­nik. Fo­to Ma­ri Möls

Te­ma ja ta kol­leeg Krist­jan Põ­der õpe­ta­sid Aru­kü­la koo­li õpi­las­te­le toi­du­val­mis­ta­mist pro­jek­ti „Pea­ko­kad koo­lis“ raa­mes. Pea­kok­ka­de ju­hen­da­mi­sel te­gid süüa 7. klas­si­de pea­mi­selt tüd­ru­kud, puu­du­jaid asen­da­sid ka kaks pois­si ning koo­li­juht Eva Ri­vi­mets. Ka­he 45mi­nu­ti­li­se tun­ni jook­sul te­gid käsitöö ja kodunduse klassis süüa al­gu­ses üks, see­jä­rel tei­ne 15liik­me­li­ne grupp õpi­la­si, kes oma­kor­da olid ja­ga­tud kol­meks rüh­maks. Iga­le tii­mi­le mää­ra­ti juht ehk pea­kokk. In­ga Pae­nurm sel­gi­tas, et kor­ra­ga saab köö­ki juh­ti­da ai­nult üks ini­me­ne, kuid et täh­tis on ko­gu tii­mi töö.

Üks rühm val­mis­tas lõhe­la­san­jet, tei­ne mul­gi­put­ru ja kol­mas sõr­ni­kuid.

„Ret­sep­tid va­li­sin mi­na. Teen las­te­ga ala­ti ka­la, sest Ees­ti õpi­la­sed söö­vad ka­la vä­ga vä­he. Ka­la­la­san­jet olen kat­se­ta­nud 1400 lap­se peal. See oli nen­de jaoks vä­ga mait­sev het­ke­ni, kui üt­le­sin, et seal on ka­la, siis kuk­ku­sid kahv­lid se­kun­di­ga. See ret­sept on loo­dud just sel­leks, et lap­sed söök­sid la­san­jet ja ka­la,“ põh­jen­das In­ga Pae­nurm.

Tra­dit­sioo­ni­list mul­gi­put­ru val­mis­ta­ti uuen­dus­li­kus ver­sioo­nis, ret­sep­ti au­tor on pea­kokk Tar­vo Kul­la­maa. Kui mul­gi­pud­ru val­mis­ta­mi­sel ol­lak­se har­ju­nud kruu­pe vä­he­malt tun­ni­ke leo­ta­ma, siis sel­le õu­na­mah­la­ga tehtud pud­ru saab val­mis 20 mi­nu­ti­ga.

Pä­rast toi­tu­de val­mis­ta­mist oli ühi­ne maits­mi­ne ning iga tiim, kes söö­gi val­mis­tas, jutustas teis­te­le, kui­das nad se­da te­gid.

„Mi­da roh­kem noo­red ise rää­gi­vad, se­da roh­kem tei­sed kuu­la­vad ja jä­ta­vad meel­de,“ sõ­nas In­ga Pae­nurm.

Ta li­sas, et sa­mu toi­te teh­ti ka­he eri­ne­va klas­si­ga ning mait­sed tu­lid eri­ne­vad: „Ühel õn­nes­tus pa­re­mi­ni üks, tei­sel tei­ne roog. Avas­ta­si­me ka pär­leid ehk noo­ri, kel­lel on ot­se­kui üle­valt poolt an­tud toi­du­val­mis­ta­mi­se an­ne, kui­gi nad ise se­da veel ei tea.“

Pea­kokk mär­kis, et ka­la­la­san­je suh­tes ol­di ka Aru­kü­las skep­ti­li­sed, kuid õpi­la­sed, kes toi­du­te­ge­mi­ses osa­le­sid, mait­se­sid kõi­ke ja la­san­je nei­le meel­dis. Ta rää­kis õpi­las­te­le, et ku­na­gi ei saa tea­da, kas toit on hea või halb, kui po­le se­da maits­nud – toi­tu saab hin­na­ta al­les siis, kui on jul­gust se­da maits­ta. Kui pea­kokk õpi­las­telt pä­rast kü­sis, mil­list neist kol­mest toi­dust ko­dus ema­le-isa­le teek­sid, vas­ta­ti kõi­ge roh­kem, et mul­gi­put­ru.

Pea­ko­kad on koo­li­des käi­nud li­gi 10 aas­tat
Pro­jekt „Pea­ko­kad koo­lis“ sai al­gu­se 2016. aas­tal Ees­ti Pea­kok­ka­de Ühen­du­se ning re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi koos­töös. Aru­kü­la koo­li vi­list­la­ne, Aas­ta Kokk 2025 In­ga Pae­nurm on üks sel­le loo­ja­test ja pro­jek­ti juht.

„Lap­sed ee­mal­du­vad ise­te­ge­mi­sest ja vä­ga pal­ju süüak­se val­mis­toi­tu. Li­saks on aru saa­da, et pal­ju­des ko­du­des on toi­du­val­mis­ta­mi­se õpe­tus suh­te­li­selt nõrk ning las­tel puu­dub toi­du­tead­lik­kus. Mi­na ei ole kin­del, et ma­ka­ro­nid on Ees­ti las­te lem­mik­toit, neid on liht­salt ker­ge val­mis­ta­da. Noo­red va­ja­vad tead­vus­ta­mist ja suu­na­mist. Sel­les on ka meie pro­jek­ti mõ­te – toi­du­tead­lik­kus tu­leks viia õp­pe­ka­vas­se. Prae­gu on sel­le õpe­ta­mi­ne vä­ga pin­na­peal­ne, ko­dun­du­se­tun­de võe­tud üha vä­he­maks. Lap­sed ei tea, miks tu­leb süüa köö­gi­vil­ju, ar­va­vad, et see on ve­gan­lus, ega ole kuul­nud, et köö­gi­vil­ja­des on ime­li­sed kiud­ai­ned, mis tee­vad ke­ha­le head,“ rää­kis ta ja li­sas, et ka pal­ju­de täis­kas­va­nu­te jaoks on en­di­selt ül­la­tus, et õi­ge toit on üks meie ter­vi­se põ­hi­li­ne alus­müür.

„Pea­ko­kad koo­lis“ raa­mes käi­vad igal aas­tal ok­toob­rist det­semb­ri­ni Ees­ti eri­ne­va­tes koo­li­des 6.-8. klas­si õpi­las­te­le toi­du­val­mis­ta­mi­se tun­de lä­bi vii­mas 15 tun­nus­ta­tud kok­ka. Nad va­li­vad ret­sep­tid ja võ­ta­vad kaa­sa too­rai­ned: „Vee­bi­le­hel ees­ti­toit.ee on meil üle­val suur hulk ret­sep­te, mil­lest igaüks va­lib. Need on loo­nud Ees­ti tun­tud ko­kad, vä­ga liht­sad ret­sep­tid, toi­dud val­mi­vad kii­res­ti. Va­he­ta­me ret­sep­te pi­de­valt, et oleks ka en­dal põ­ne­vam. Tee­me se­da tööd ju ka sel­leks, et lei­da oma eria­la­le uu­si ini­me­si ning ka ise õp­pi­da – noor­te käest on pal­ju õp­pi­da.“

Ees­ti­toit.ee le­hel on ka Aru­kü­la koo­lis val­mis­ta­tud toi­tu­de ret­sep­tid, sa­mu­ti leiab sealt pal­ju­de toi­tu­de koh­ta val­mis­ta­mi­se vi­deo.

Va­rem said koo­lid pro­jek­ti kan­di­dee­ri­da, nüüd va­li­vad ko­kad ise, ku­hu lä­he­vad, et jõuak­sid ka väik­se­ma­tes­se maa­koo­li­des­se. Tä­na­vu kol­me kuu­ga käiak­se 34 koo­lis. Har­ju­maal jõua­vad pea­ko­kad käe­so­le­val aas­tal veel Ko­se val­da Oru põ­hi­koo­li.

Kas ja mis ma­hus jät­kub pro­jekt ka tu­le­val aas­tal, ei ole veel tea­da. In­ga Pae­nurm tõ­des, kui alus­ta­ti suu­relt, siis iga aas­ta­ga on jää­nud riik­lik ra­has­tus väik­se­maks.

Eelmine artikkelKoo­so­lek val­la­ma­jas – kas tur­ba­ve­si jõuab ko­ha­li­ke joo­gi­vet­te Ko­da­soo kae­van­da­mi­sa­la kraa­vist
Järgmine artikkelPolitseiuudised