Kehra gümnaasiumi õpetaja TOOMAS TANNE on ise ka sama kooli vilistlane.
„Ma pole kunagi mõelnud rikkaks saamisele. Rahast palju tähtsam on vaimne rikkus ja praktilised oskused – kui näen lapsi midagi oma kätega tegemas ning saan neid selle juures juhendada,“ ütleb kauaaegne õpetaja.
Pärast Kehra keskkooli lõpetamist 1980. aastal läks Toomas Tanne Tallinna Pedagoogilisse Instituuti õppima üldtehnilisi distsipliine ja tööõpetust. Tegu oli uue erialaga, kuhu võeti tudengeid alles teist aastat.
„Kuna tegelesin raadioelektroonikaga, oli üks valik minna TPIsse. Valisin siiski tööõpetuse ja autonduse. Üht-teist olin teinud, puutöö mulle meeldis. Läksime koos pinginaabriga, tema vend oli kaks kursust eespool,“ jutustab ta.
Pärast kõrgkooli lõpetamist 1984. aastal läks 21aastane noormees tagasi Kehra kooli – tööõpetuse ja autoõpetuse õpetajaks.
Tööõpetus kui tööpraktika
Kehra gümnaasiumi tehnoloogiaõpetuse klass, kus Toomas Tanne oma 4.-9. klassi õpilastega toimetab, asub koolimaja keldris. Kõige rohkem on seal tehtud puutööd: „Minu põhimõte on: me ei tee proovitöid või klotsikesi, millega pole pärast midagi peale hakata. Kõigel, mis teeme, on ka praktiline väärtus. Paljude jaoks on siin meisterdamine ainuke võimalus midagi oma kätega teha. Tehtud tööd saavad lapsed endale ning sageli lähevad need kingitusteks.“
Alustatakse lihtsamatest asjadest ning järjest keerulisemaks need lähevad. Näiteks teevad 5. klassi poisid puidust ja klaasist rahakassat, millele on põletiga peale kirjutatud-joonistatud. Väiksemad on teinud pliiatsihoidjaid, puidust karbikesi, küünlajalgu, söögimajasid lindudele. 9. klassi noormehed valmistavad sellel õppeaastal kõrgeid puidust toole. Vanemates klassides on valmistatud ka CD-plaadi torne, lillepostamente, tööriistakaste, riidepuid, tordialuseid, maitseainete riiuleid.
„Praegu on neil kahjuks vaid üks tund nädalas, varem jõudsime rühmatööna teha ka mööblit: sahtlitega kummuti, telerilaua, kellakapi, mis on praegu kooli fuajees,“ räägib Toomas Tanne.
Poiste kõrval käivad tema tundides ka mõned tüdrukud. Kolmandat aastat osalevad tundides praeguse 6. klassi tüdrukud: „See on Eestis üsna ainulaadne, et kogu klassi tüdrukud õpivad puutööd. Ise nad soovisid ja mina latti alla ei lase, õpivad poistega sama õppekava järgi.“
Varem korraldas Kodukant Harjumaa igal aastal koolides poiste maakondlikke käsitöönäitusi, nüüd on Kehra õpetaja sõnul väljundeid jäänud väheks – vaid oma kooli ja vabariiklik näitus. Üle kahe aasta toimuvad olümpiaadid. Kehra poisid on osalenud ka Tallinna Reaalkooli töötubades ja Stokkeri korraldatud üle-eestilistes masinate ehitamise võistlustel. Mõne aasta eest võeti osa RMK projektist, poisid tegid koos õpetajaga lindudele 90 pesakasti.
Autoõpetus küsimärgi all
Autoõpetus koosnes 30 aastat tagasi autoehitusest ja liiklusõpetusest.
„Loengumaterjali oli 148 tundi praeguse 30 asemel. Sõidutunnid olid nii veo- kui sõiduautoga, oli autoremondi praktika. Poisid said B- ja C-kategooria juhiload, koos C-kategooriaga ka kolmanda liigi autoremondilukksepa tunnistuse,“ meenutab Toomas Tanne.
Praegu koosneb autoõpetus teooriatundidest ja sõiduõppest. Õppesõitu tehakse esialgu Kehras, seejärel ka Tallinnas. Kogenud õpetaja sülitab kolm korda üle õla ja kinnitab, et õppesõitudega on tal 30 aasta jooksul läinud nii hästi, et pole olnud vajadust esmaabi anda: „Ei tea, kas olen õnnesärgis sündinud, aga kui Tallinna autoõpetajad räägivad, et neil on aastas kümneid plekimõlkimisi, siis minul on aastate jooksul olnud üksikuid. Palju sõltub ka oskusest ette näha – sõiduõpetaja peab olema mõttes kogu aeg õpilasest ühe sammu ees,“ tõdeb ta.
Üks Kehra kooli sõiduõpetuse aastavanune auto on tulnud siiski avarii tõttu maha kanda. See oli 2006. aasta veebruaris. Roolis oli noormees, kes pidi minema ARKi teooriaeksamile: „Enne Jürit oli laps jäänud auto alla. Võtsime hoo maha, kiirus oli 40-50 kilomeetrit tunnis ja meile sõideti sajaga tagant sisse.Auto lendas vastassuunda, sain selle pidama teepervel. Kõik neljakesi jäime terveks. Tüdrukud sõidueksamile ei pääsenud, noormehe võttis möödasõitja peale ja viis Sauele. Poiss oli väga tubli ja sooritas eksami. “
Eksamid ei ole Toomas Tanne hinnangul lihtsad, ka kooli teooriaeksami läbib esimese katsega vaid 3-4 õpilast. „Tänapäeva noored on väga enesekindlad ja enamasti on sellest kasu, kuid eksamite puhul kehtivad teised reeglid. On kaks ise asja, kas teha eksamisõitu või lihtsalt kulgeda ühest punktist teise. “
Praegu Kehra koolis autoõpetuse gruppi ei ole, pole piisavalt huvilisi – 11. klassid, kus autoõpetust läbi viiakse, on koolis viimastel aastatel olnud väikesed, kuid vähem kui 9 õpilasega gruppi ei avata. Eelmisel aastal alustati seetõttu õppeaasta keskel jaanuaris. Toomas Tanne loodab, et autoõpetus kooli õppekavast siiski päris ära ei kao: „Minu meelest on tänapäeval autojuhtimise oskus sama elementaarne kui arvutioskus. Peaaegu igal töökohal nõutakse juhilubade olemasolu.“
