Uus juht võtaks Kuusalu raamatukogu kasutusse tervisekeskuse majas kogu teise korruse.
Mullu oktoobrist Kuusalu raamatukogu juhtima hakanud Õnne Paimre töötas üle 44 aasta Valgamaal Otepää vallas Kuigatsi raamatukogu juhatajana. Ta otsustas tulla elama Põhja-Eestisse, tütre kodu on Anija vallas Soodlas. Kuusalu vald on nende perele tuttav kant, Õnne Paimre abikaasa juured on Muuksi külast.
Esimese nähtava muutusena seati uue juhi eestvõttel Kuusalu tervisekeskuse teisel korrusel paikneva raamatukogu akendele suured tähed, mis kokku moodustavad sõna „raamatukogu“.
Õnne Paimre selgitab, et Kuusalu aleviku peatänaval ega ka tervisekeskusest teisel pool pole viitasid, mis suunaksid raamatukogusse. Idee saadi Kehra ja Raasiku raamatukogust. Enne, kui hakati Kuusalus ümberkorraldusi tegema, tehti ringsõit naabervaldade raamatukogudes, vaadati töökorraldust ja ruume.
Kuusalu valla esindusraamatukogu osutus tema sõnul oodatust tagasihoidlikumaks, võiks olla avaram ja võimalusterohkem. Kuigatsi raamatukogu oli ruumikas, fondidest saadud toetussummade abil remonditud ja kaasajastatud.
„Räägitakse, et Lõuna-Eesti on ääremaa. Aga nüüd olen aru saanud, et ka Harjumaal on oma ääremaad – siin on jõukad linnalähipiirkonnad ja teised,“ sõnab Kuusalu raamatukogu uus juhataja ning tõdeb, et Kuusalu raamatukogu on tema hinnangul ajale jalgu jäänud – eelkõige ruumipuuduse mõttes, aga ka tegevuste osas. Raamatukogu asub suurepärases kohas, aleviku keskel, kuid vajab kaasajastamist. Korras on töö lugejatega ja raamatukogu fond vastab elanike ootustele, puuduolevaid teavikuid tellitakse teistest raamatukogudest.
Õnne Paimre unistus ja kaugem visioon oleks laieneda raamatukoguga Kuusalu tervisekeskuses üle kogu teise korruse. Politsei ja paari ettevõtte käsutuses olevad kontoritoad, kokku umbes kolmandik teisest korrusest, võiksid olla kasutuses kogukonnakeskusena.
Lastekirjandus oli surutud kitsasse tuppa
Ehkki ruume tahaks juurde, asub Kuusalu raamatukogu viimastel kuudel oluliselt suuremal pinnal, kui oli seni. Kiiu mõisa renoveerimise ajal olid neli tuba valla hariduse- ja sotsiaalhoolkande valdkonna spetsialistide käsutuses. Välja koliti eelmise suve alguses.
Nüüd on raamaturiiulid seatud ka endisesse laia koridori, uks on tõstetud edasi ja praegu moodustab koos laenutusruumiga terviku. Väino Eskeni fond on koondatud väiksemasse tuppa, fondi senistesse ruumidesse on tehtud lastekirjanduse tuba, mille kõrval on raamatukoguhoidja väike tööruum. Lastekirjanduse tuba avati veebruaris.
Raamatukoguhoidja Riina Rootalu ütleb, et seni olid lasteraamatud seatud kitsas ruumis riiulitele, vahekäigus sai hädapärast ringi pöörata. Lastekirjanduse tuba on mõnus koht, kus enne koju või muusikakooli minekut on võimalus lugeda või teha koduseid töid.
Riina Rootalu: „Siin on avar ja valge, lapsed kiidavad. Riiulitelt leitakse raamatuid, mida enne ei märgatudki, ja uuritakse, kas oleme palju uut lastekirjandust juurde saanud. Lastega peredel on nüüd võimalus raamatukogus kauem aega veeta, lapsed võivad samal ajal joonistada-värvida, kui vanemad endale raamatuid valivad.“
Õnne Paimre lisab, et raamatukogusse oodatakse lasteaiarühmi ja klasse koos õpetajatega, ning rohkem ka emasid-isasid lastega: „Lastekirjanduse toas võib koos toimetada ja ka natuke lärmi teha, saab mängida lauamänge, panna kokku puzzlesid. Uurime võimalusi ja täiendame seda tuba.“
Juhataja märgib, et tänu juurde saadud pinnale on raamatud jaotatud Kuusalu raamatukogus loogiliselt, liikide kaupa, pole enam üksteise otsa laotud raamatuvirnu. Lugemissaal on avaram, seal on lisaks perioodikale veel emakeele aastale pühendatud püsinäitus.
Kiire internet on kasutamata
Õnne Paimre nendib, et peale kaasajastamist vajavate ruumide oleks tarvis uuendada ka raamatukogu arvutiparki. Ehkki majja on pandud kiire interneti kaabel, ei ole seda tunda, sest arvutid on amortiseerunud. Samas on arvutid oluline töövahend, sest laenutused registreeritakse raamatukogus internetiprogrammi abil.
Õnne Paimre: „Kõrvalttulija hinnang võib tunduda karm, aga mulle tundub, et astusin Kuusalu vallas raamatukogunduse valdkonnas nagu ajas tagasi. Olin Lõuna-Eestis Kuigatsi külaseltsi eestvedaja, raamatukogu oli üksiti kogukonnakeskus. Kirjutasin projekte, meid toetati Leader-programmist, külameetmetest. Raamatukogu on suhtlemiskoht ja kohtumispaik, ammu enam pole ainult raamatud ja riiulid. Kuusalus on aga eelkõige raamatute laenutamise koht. Raamatukogu on küll niiöelda raamatute kodu, kuid ka vaimsuse koht, seltskondlik roll on oluline.“
Ta sõnab, et Kuusalu raamatukogu filiaalid on igaüks oma nägu ning sealsed töötajad tublid. Temale tuttavam keskkond on Joaveskil, seal paikneb raamatukogu mõne aasta eest valminud rahvamajas. Avaram on ka Vihasoo raamatukogu, mis asub lasteaias-algkoolis. Remonti vajaks Kolga raamatukogu, mille ruumid on kortermajas. Kõnnu raamatukogu töötab külamajas, mida samuti pole viimasel ajal remonditud.
Õnne Paimre ütleb, et plaanis on hakata tegema mitmesuguseid üritusi. Tulekul on Kuusalu raamatukogu korraldatud kohtumine väljaspool oma ruume – Kuusalu rahvamajas esinevad 28. aprillil Kristiina Ehin ja Silver Sepp, kes käivad üle Eesti raamatukogude tuuril.
Kuusalu raamatukogus on 1103 lugejat, Kolga raamatukogus 286, Vihasoo raamatukogus 134, Kõnnu raamatukogus 53, Joaveski raamatukogus 30 lugejat.
Õnne Paimre: „Lugejate arv on veidi vähenenud võrreldes aastate taguse ajaga, aga raamatukogu uueneb ja ootab külla vanu raamatusõpru ning muidugi uusi lugejaid.“