
Päästeamet korraldas Eesti omavalitsusjuhtidele ja kriisivaldkonna töötajaile 12.-14. oktoobril reisi Lätti, et tutvuda seal elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas tehtuga. Õppevisiidil osalesid Eesttist kokku 45 omavalitsustöötajat ja päästeametnikku, sealhulgas ka Anija vallavanem Riivo Noor, Anija ja Kuusalu valla kriisispetsialist Riina Vahisalu ning Raasiku valla kriisivalmiduse spetsialist Ivo Velbaum.
Sõidu esimesel täispikal päeval 13. oktoobril külastati esmalt Eesti saatkonda Riias. Seal kõneldi õppereisil osalenuile mullu mais avatud ettevõtluskeskusest, mille eesmärk on edendada Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ning tutvustada Lätis Eesti ärivõimalusi. Ennelõunal käidi veel Läti kriisijuhtimise keskuses. Sealsed töötajad tegid eestlastele ülevaate ka Läti elanikkonnakaitse süsteemist, häiresireenidest, varjumiskohtadest.
Pärastlõunal külastati Riia linnavalitsust – linna tsiviilkaitse osakonna töötaja tegi ülevaate, millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded elanikkonnakaitsel ja kriisiks valmisoleku tagamisel ning kuidas kriiside puhul reageeritakse. Eesti omavalitsusjuhid ja kriisispetsialistid viidi ka Riia linnavalitsuse all olevasse avalikku varjumiskohta, mis on sisustatud ajutiste magamiskohtade, toidupakkide ning esmavajalike tööriistadega.
Teisel päeval külastati kahte omavalitsust, Cesist ja Valmierat, kus tutvuti samuti eelkõige elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku valdkonnas tehtu ja kavandatavaga. Cesises viidi Eesti omavalitsustöötajad ka katastroofijuhtimise keskusesse ja 112 kõnekeskusesse.
„Lätis valmistutakse kriisideks üsna samamoodi kui meil. Ka seal on ostetud generaatoreid, rajatud varjumiskohti. Kõigis omavalitsustes, kus käisime, on kriisivalmiduse eest vastutav töötaja. Kuid Lätis viidi haldusreform läbi märksa tõsisemalt ja omavalitsused on palju suuremad kui Eestis. Võrreldes Eestiga on Lätis ligikaudu 480 000 elanikku rohkem, kuid kui meil on 78 omavalitsust, siis seal vaid 42. Kuna omavalitsused on Lätis suuremad, on nad tänu sellele ka suurema võimekusega – see on mõttekoht meile,“ ütles Anija vallavanem Riivo Noor.
Cesise piirkond ehk omavalitsus moodustati 2021. aasta haldusreformiga 7 väiksema piirkonna liitmisel ning selle suurus on 2668 ruutkilomeetrit ja elanikke üle 40 000. Valmiera omavalitsus loodi 8 varasema piirkonna ühinemisel ning on Lätis üks suurimaid – territoorium 2946 ruutkilomeetrit, elanikke üle 50 000. Mõlemad piirkonnad asuvad Põhja-Lätis, Valmiera piirneb Eestiga. Võrdluseks: Kuusalu valla pindala on 708, Anija valla pindala 535 ja Raasiku valla territoorium 159 ruutkilomeetrit. Elanikke on neis 5400-6500.
„Cesise ja Valmiera omavalitsused on tublisti investeerinud ja kenasti korras, kuigi ka neil on oma probleemid. Arvutasin, et kui elanike arvult on nad võrreldavad Pärnu linnaga, siis nende eelarve on väiksem kui Pärnul ning sissetulek ühe elaniku kohta on 3100 eurot aastas. Pärnul on see umbes 5000, Anija vallal 2500 eurot,“ rääkis vallavanem.
Kriisideks valmistumisel on Läti tema hinnangul Eestiga samal tasemel, midagi väga erilist, mida lätlastelt üle võtta, talle silma ei jäänud: „Küll aga on neil väga hea ohuteavituse äpp. Sarnane meie „Ole valmis“ telefonirakendusele, kuid alarmid on vastavalt ohu tasemele kas punased või kollased. Sarnast ohutasemetest värvidega telefoniteavitust kasutatakse ka Ukrainas.“
Kuusalu ja Anija valla kriisispetsialist Riina Vahisalu lausus, et Läti-reis andis kindluse, et Eestis on elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumisega üsna hästi: „Kui mõnikord tundub, et oleme selles valdkonnas veel liiga vähe suutnud teha, siis tegelikult oleme olnud väga tublid. Nii mõneski asjas lätlased ootavad, kui meie oleme ära teinud, siis katsetavad ka nemad. Eelkõige riigi tasandil – kui meil on hädaabiolukordadega tegelemine koondatud ühise häirekeskuse ja numbri 112 alla, siis Lätis sellist ühtset süsteemi veel ei ole.“
Riina Vahisalu lisas, et nüüd on Läti hakanud valdkonda jõuliselt arendama ja suunab selleks ka raha.
„Sest ilmselt on need väljakutsed tulnud selleks, et jääda,“ sõnas ta.
Läti omavalitsuste kohta tõdes kriisispetsialist, et ka seal on sageli tulnud tegeleda tagajärgedega, sest ennetust on peetud liiga kalliks: „Meile toodi näitena Cesist tabanud sügistormi, millest selgus, et keegi polnud ulatuslikuks elektrikatkestuseks valmis. Poepidaja küsis, mis nüüd saab, külmikus asjad sulavad. Istus poes, sest ka valve ei töötanud, kui kellelegi midagi müüs, pani selle vihikusse kirja.“
Suur probleem Läti jaoks on Valgevenest sihitud tegevusena organiseeritud rändesurve. Kui kolmandate riikide põgenikel on õnnestunud Lätti pääseda, liiguvad nad sageli sealt edasi Eestisse. Kui siin suudetakse ära tõestada, et nad on tulnud Lätist, saadetakse tagasi, kuid enamasti nad sinna jäävadki – elavad Läti piiri ääres pagulaskeskustes, sest Valgevene neid vastu ei võta. Uute pagulashordide ärahoidmiseks püüab Läti piirivalve kaasata jõulisemalt kaitseväge.
Ka Raasiku valla kriisivalmiduse spetsialist Ivo Velbaum kinnitas, et Eesti omavalitsused pole kriisivaldkonnas kindlasti Läti omadest maha jäänud ning riiklikul tasandil on Eesti selles valdkonnas jõudnud kaugemale: „Läti päästeameti töötajatega rääkides selgus, et nad on eelnevalt käinud Eestis vaatamas ja siis enda süsteemi üles ehitanud. Omavalitsused, kus käisime, olid väga suured ning ka nende võimekus ja rahalised võimalused on seetõttu suuremad kui meil. Õppereis oli silmiavardav, nemad liiguvad õiges suunas, samuti liigume meie.“





