Andre Sepp, Riigikogu liige, Reformierakond
26. novembril tähistame kodanikupäeva, mis on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust ja ühtlasi soovitakse selle päevaga tõsta kodanikuuhkust. Kuigi päev, nagu nimigi ütleb, on orienteeritud enamjaolt Eesti kodanikule, aga ka kodanikuks pürgijaile, on see oluline, sõltumata rahvusest. Ehk on praeguses kirevas poliitilises maailmas ja Euroopas rohkem esile kerkinud rahvusluse teemad ja ka oma riigi olulisus enda kodanike kaitsele. See päev ei tohiks olla tähtis ainult kalendri jaoks!
Selle aasta kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma”, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine hoiab terve nii keha kui vaimu. Kuivõrd on loosungitest ja üleskutsetest abi, kasvõi seesama EOK poolt ellukutsutud 2014 liikumisaastaks nimetamine? Skeptikud on kindlalt oma arvamuse juures ja torisevad üleskutsete loosungliku usu mittetöötamisest. Tavapärane rütm ja rutiin on meis paratamatu ja 10 000 sammu tegemine igas päevas ei olegi ehk võimalik, aga mitte ka võimatu, ja selle vajalikkuse esiletoomine kaaskodanike ja nende ühenduste poolt on ülimalt oluline. Just nimelt lähedalt mõjutamine ja tähelepanu juhtimine on parim viis olukorra parandamiseks. Seega on suured üleskutsed olulised, millele saab viidata ka oma lähedast sõpra välja liikuma kutsudes. Parim näide Arukülas on Vello Teder, kes tegi pärast esimese lume sadamist suusaraja. Töötab!
Kodanikuühiskonnast rääkides on oluline avalik võim ja demokraatia meie koduses Eestis. Tõepoolest on vähe neid sündmusi ja koosolemisi, kus poliitikast ei räägita. Kuigi arutlejad ei soovi tihti seda teemat poliitikaks nimetada ja asendavad sujuvalt selle kodanikukohuseks, sekkuvad, kui see teema teda või lähedasi puudutab. Ja polegi tähtis, kuidas neid asju nimetada, on tähtis, et need välja öeldakse, arvamust avaldatakse. Olles suhelnud palju välismaistes seltskondades, kus oluliselt vähem räägitakse oma riigi juhtimise teemadel, tuuakse peamisteks põhjusteks huvi puudumine, kauge ning üksikisiku arvamusest mittesõltuvad põhjendused. Seega oleme väikerahvana paremad oma riigi juhtimises kaasa rääkimises ja seda igal tasandil. See on demokraatia võti, mida meil tuleb hoida ja usaldusväärselt kasutada. Kodanikuühiskonda peetakse tugevaks, kui see mõjutab ka poliitika strateegilisi valikuid ja kuidas teisiti olekski võimalik.
Kaaskodaniku märkamine ja tunnustamine on selle päeva peateema parimate väljaselgitamisega, aga oluline on seda teha iga päev. Tavapäraselt näeb tunnustamine välja statuutide ja valikukriteeriumidele vastamine, järgneb väljakuulutamine ja suurem avalik tähelepanu. Ka see on vajalik, et parim oleks tõesti parim. Meile on olulised kõik kaaskodanikud: need, kes meile hommikuti posti toovad, poekassas abistavad, lapsi lasteaeda vastu võtavad, e-koolis tagasisidet annavad, kultuurielu korraldavad ja paljud teised, kes loovad väärtust meie ühiskonda. Pole ju palju neid tänada, toetada ja kiita osutatud teenuse eest alati ja vahetult. Seega peame kodanikuühiskonda oluliseks nii organiseeritult, ühendustesse kuuludes kui ka igapäevaselt omavahelises suhtluses, kus saame olla tänulikud ja seda julgemalt välja näidata. Uhke ja väärikas on olla oma riigi kodanik!
