OLGA OTSIVER sai 100aastaseks poja juures Kiius

2453
100aastane OLGA OTSIVER.

Elupõline Sigula küla elanik OLGA OTSIVER peab pikaealisuse saladuseks sisemist rahu ja heatahtlikkust.

Neljapäeval, 3. detsembril saja-aastaseks saanud Olga Otsiver, tema poeg Jaan Otsiver ja minia Valve Pajupuu on viimastel päevadel vastu võtnud kümneid külalisi. Õnnitlemas käivad sugulased ning naabrid Sigulast ja Kiiust. Sünnipäeval külastasid juubilari ka Kuusalu abivallavanem Aare Ets ja volikogu liige Küllike Enok.  Suurt   rõõmu   tegi   vana­prouale president Toomas Hendrik Ilveselt saabunud õnnitluskaart.
„Emotsioonid on kõrgel, mamma nägi paljusid tuttavaid, päris nende käekäigu kohta ja meenutas endisi aegu. Kuigi Olga ligi aasta enam voodist väljas ei käi ja kuulmine on kehvavõitu, on ta mõte selge. Jutustamist oli palju,“ rääkis Valve Pajupuu.
Olga Otsiverist sai Kiiu elanik pärast seda, kui 17 aastat tagasi läks oma kodust Sigula küla Tänava talust seenele, tagasi enam ei pääsenud ning jäi septembrikuus kaheks ööks-päevaks kodu lähedale metsa. Külmetas ja haigestus selle tõttu, aga tugev vaim aitas jalule.
Sigula endine külavanem Rein Riiberg meenutab: „Meie talude vahet on umbes 250 meetrit. Nägin tookord, kuidas Olga läks neljapäevasel päeval korviga metsa seenele, tuli tagasi ja hiljem läks uuesti. Tema teist tagasitulekut ei märganud. Hiljem kuulsin metsast hüüdu, aga seenelised on seal ikka hõiganud. Läksime tütardega uurima siis, kui laupäeval kuulsime hüüdeid samast kohast. Mis Olgaga metsas juhtus, seda ei teagi täpselt, kui ta leidsime, oli kukkunud, kõndida ei suutnud. Viisime meile koju, pakkusime raudrohuteed ja kui oli sooja saanud ning toibunud, ütles Olga: „Näe, milleni viib inimese ahnus. Oleks võinud ühe korvitäiega jääda, aga ikka pidin veel tagasi minema.““
Kes Olgat tunnevad, iseloomustavad teda kui positiivset, rahulikku ja lahket inimest. Valve Pajupuu sõnas, et kõik ämmad võiksid olla nii head ja tasakaalukad: „Ta on haruldane inimene, paljud vanainimesed hädaldavad, aga tema ütleb, et pole häda midagi. Ka raskete olukordade puhul leiab positiivse lähenemise, kunagi pole ta kedagi taga rääkinud. Rein Riiberg, kes käis samuti juubeli puhul õnne soovimas, tuletas meelde, kuidas aastaid tagasi jäi neil Kruusaaugul kaev tühjaks, lähematelt naabritelt vett ei saanud, aga Olga ja Arnold olid lahkelt nõus vett andma.“
Olga vanemad olid Leena ja Gustav Vahtras, kes ostsid Sigula külas Tänava koha, rahvasuus Tanuva. Olga sündis kodutalus ja jäigi sinna elama. Õde Ida ja vend Johannes läksid Tallinna kooli, tema lõpetas Hirvli algkoolis 6 klassi väga hea tunnistusega, oleks võinud samuti edasi õppida, aga pidi jääma vanematele tallu appi.
Kui tutvus tulevase mehega, Arnold Otsiveriga Kahala järve lähedalt, juhtus nii, et Arnold saadeti 1949. aastal Siberisse vasekaevandusse. Kui tagasi tuli, siis peeti pulmad, mida ka Rein Riiberg mäletab. Poeg Jaan on suhteliselt vanade vanemate laps – Olga oli siis 44aastane, kui poeg sündis. Lapselapsi on juubilaril kaks – Kairi ja Kadri.
Kogu elu on Olga Otsiver teinud talutööd. Kodutalus lüpsis lehmi ja kui asutati kolhoos, töötas kolhoosilaudas lüpsjana, hiljem oli lüpsja uuemas laudas. Tema ajal oli kolhoositöö raske, tuli lüpsta käsitsi. Koos abikaasa Arnoldiga tegid nad käsitsitööd ka oma heinamaal ja metsas kütteks puid maha võttes. Kodus oli neil ka kolhoosiajal oma hobune. Alles palju hiljem sai traktorimehi appi kutsutud.
Jaan Otsiver meenutas, et emal oli kogu aeg vaja tööd teha. Veel pensionipõlves pidas Olga kaua aega lehma ning tuttavate sõnul on ta olnud suur piimajooja. Naabrimees iseloomustab nende peret kui töökaid ja tõsiseid maainimesi.
Valve Pajupuu: „Olga pole olnud eriti seltskondlik, on rohkem looduseinimene. Ta on kirjutanud luuletusi. 1933. aasta ajakirjas Noor Kündja on avaldatud tema luuletus, mille Olga kirjutas 1927. aastal.“
Oma sajanda sünnipäeva kohta muigas juubilar: „Mis kometit minuga nüüd tehakse, olen kogu elu elanud vaikselt ja nüüd pannakse ajalehte.“

Eelmine artikkelKuusalu rahvamaja tähistas 110. sünnipäeva
Järgmine artikkelAnija mõisa otsitakse virtinat