Lugesin 28. mai Sõnumitooja kirjakastist Henri Reederi mõtteavaldust Harju-Jaani vallast ning see ajendas mind samal teemal arvamuslugu kirjutama. Väga positiivne, et noorema generatsiooni lugejad on oma mõtetes ja väljaütlemistes konkreetsed ning vaatavad tulevikule pikema sammuga.
Paljude lugejate jaoks võib see teema tunduda kosmiline, aga kindlasti paneb mõtted liikuma.
Milleks ühineda ja kellega? Kas ühinemisest on mingit kasu? Kes oleksid ühise suurvalla juhtorganid ning millises alevis toimuks juhtiv töö? Küsimusi on palju ning vastuseid teab vaid aeg.
Vastustest on pigem olulisem, et inimesed hakkaksid sellele teemale mõtlema ning vaataksid ise olukorda suurema pildina. Kõige ilmekam näide on Sõnumitooja esilehel olev pilt, millel on kujutatud Ida-Harjumaa vallad ning selle ligiläheduses territoriaalselt palju väiksem Tallinna linn. See võib tunduda liialt otsekohene, aga eraldiseisvalt on kõikide Harjumaa väikevaldade suurim konkurent Tallinna linn.
Ka kohalike omavalitsuste viimased valimised tõestasid seda ilmekalt, kui enne valimisi hakkas Tallinna propagandamasin kutsuma lähivaldade inimesi Tallinnasse sisse kirjutama. Paljud inimesed nii ka tegid ning kohalikud omavalitusused vaatasid seda mängu varumeeste pingil.
Kui Ida-Harju valdade, Raasiku ja Anija valla rahvaarv liita, saame üle 17 000 inimese. Samas suurusklassis on ka Tallinna väikseima linnaosa rahvaarv Pirital.
Eraldiseisvatena kulub kõigil väikevaldadel oluliselt rohkem energiat konkurentsis püsimisele. Eestis on juba mõningaid näiteid, kus väiksemad vallad on omavahel ühinenud ning suudetakse koos regionaalelu edendada. Kindlasti oleks see reaalne ka Harju-Jaani valla perspektiivis.
Teisest vaatenurgast on päevakorras efektiivsus. Igas väikevallas on oma vallavalitsus koos vajalike üksustega. Rahvas on sellega harjunud ning paljudele tundub see elementaarne. Samas tekib küsimus, kas me oleme ikka nii jõukad, et kõike seda endile lubada.
Vaadates Raasiku valla tegemisi, jääb mulje, et resurssi jääb ülegi. Vallavolikogu on viimase kuue kuu jooksul arutanud kahel korral vallavanema palga tõstmist. Tahaksin küsida, kas me nii hästi elamegi? Üleriigilised majanduslehed kirjeldavad majanduse hetkeseisu veidi teisiti. Olukord idanaabriga tekitab samuti muret.
Raasiku vallajuhtidel on seevastu teised mured. Kuidas suurendada palkasid ning kaasnevaid hüvitisi? Raasiku volikogu aseesimees tõi selgituseks, et tegu oli kokkuleppe osaga. Kummalisel kombel ei puuduta see kokkulepe ühegi valla haridustöötaja ega lasteaiakasvataja palka. Valla maksumaksjaid informeeritakse kokkulepetest väga lakooniliselt ning selgitusi jagamata. Tõenäoliselt lähebki meil väga hästi ning seda ilmestab jaanikuu öösiti põlev tänavavalgustus.
Tulles tagasi selle artikli alguse juurde, toetan täielikult Henri Reederi ideed kaaluda esmaringis ühinemist Anija vallaga ning tõsta selle kaudu Harju-Jaani valla konkurentsivõimet naabervaldadega ja Tallinna linnaga.
