Juuni lõpus saatis õiguskantsler Aruküla põhikooli direktorile Avo Mölsile kirja, mis edastati ka haridus- ja teadusministeeriumile ning Raasiku vallavalitsusele. Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas, et tal paluti kontrollida, kas seadusega on kooskõlas, et Aruküla põhikoolis moodustatakse kõigis õppeainetes tasemeklassid keskmise hinde alusel. See tähendab, et vanemas kooliastmes komplekteeritakse klassid järgmiseks õppeaastaks õpilaste eelmise õppeaasta kõikide ainete keskmise hinde alusel.
Õiguskantsler märkis, et seadus ei luba õpilasi sel moel sunniviisiliselt ümber tõsta ning tasemeklasside moodustamine õpilaste keskmiste hinnete alusel ei ole kooskõlas seadusega, kuna nii ei ole järgitud ühtluskooli ja kaasava hariduse põhimõtteid.
„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kehtib Eestis ühtluskooli põhimõte: see tähendab, et kõikidel lastel sõltumata nende perekondlikust taustast, tervisest ja elukohast on õigus saada põhikoolis parim võimalik haridus ja õppida koos, väljaarvatud seaduses ette nähtud erandite korral. Nõnda harjuvad lapsed sellega, et inimesed ja nende võimed on erinevad,“ on kirjas.
Õiguskantsler lisas, et seadus sätestab klassi tüübid – tavaklass, eriklass – ja ka õppegruppide moodustamise alused tuge vajavatele õpilastele: „Nüüdisaegne õpikäsitus ei välista iseenesest rühmades õppimist, ent sellise rühmaõppe korral liiguvad õpilased pidevalt ja sujuvalt ühest rühmast teise, sõltuvalt teemast ja konkreetse õppeaine spetsiifikast, näiteks õpilastele, kes matemaatika tekstülesandeid hästi ei oska, proovitakse seda teemat selgitada eraldi neist, kellel see hästi välja tuleb jne.“
Ta selgitas, et õpilase õppimistase muutub kogu aeg ning tema areng igas aines erineb sõltuvalt õpitavast teemast. Keskmine hinne õppeaines esimese klassi lõpus ja järgnevatel aastatel ei kajasta õiguskantsleri hinnangul õpilase arengu dünaamikat ega tema tegelikku taset ja võimeid. Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ega põhikooli riiklikus õppekavas, mis kehtestab õpilase hindamise alused, pole kasutatud keskmise hinde mõistet.
„On õige, et õpetamisel tuleb lähtuda iga õpilase individuaalsetest õpivajadustest ja õpet diferentseerida, sealhulgas anda võimekamatele ja kiirematele neile sobivaid ülesandeid ning järele aidata neid, kes seda vajavad. Seda tuleb aga teha ilma õpilasi keskmise hinde alusel püsivatesse klassidesse või gruppidesse jagamata,“ kirjutas õiguskantsler.
Koolijuht põhjendab
Aruküla põhikooli direktor Avo Möls rääkis Sõnumitoojale, et kahel viimasel aastal on vanemate klasside õpilased jagatud õppetundideks keskmiste hinnete alusel õpirühmadesse. Esimest korda katsetati seda üle-eelmisel õppeaastal 9. klassidega – õppeaasta alguses jagati lõpuklassi õpilased 8. klassi hinnete keskmise alusel kahte õpirühma. Lõppenud õppeaastal tehti sama ka 7. ja 8. klassidega. Kuna neis on kummaski kolm paralleelklassi, on ka õpirühmi kolm. Neist kahes klassis on üle 20 õpilase. Klass, kus õpivad madalama keskmise hindega õpilased, on väiksem, 12-13 õpilasega, et õpetajail oleks aega igaühega individuaalselt tegeleda.
Direktor selgitas, et õpirühmade moodustamise eesmärk on pakkuda igale õpilasele tema võimetele vastav õpikeskkond, kus ta saab võimetekohaselt areneda.
„Klassis, kus on üle paarikümne eri tasemega õpilase, ei jõua õpetaja igaühega individuaalselt tegeleda. Samuti ei suuda õpetaja valmistada ette sama tundi viie-kuue eri tasemega õpilasele,“ sõnas ta.
Avo Möls lisas, et Aruküla kool pole sellega nii-öelda maaletooja, õpilaste jagamist taseme- või temporühmadeks tehakse paljudes koolides. Mõned koolid on moodustanud reaal- ja humanitaarkallakuga klassid, mõned jagavad õpilasi tasemerühmadesse õppeainete põhiselt: „Igasugused variandid on võimalikud. Võiks teha ka vabagraafiku, et laps tuleb hommikul kooli ja ise valib, millisesse rühma läheb. Aga meil väikese koolina ei ole võimalik hakata korraldama ainepõhiselt paralleeltunde. Eesti keele, matemaatika ja inglise keele keele õpetamiseks on meil mitu õpetajat, aga teistes ainetes on neid vaid üks.“
Direktor möönis, et võrreldes ülemöödunud õppeaastaga ei ole keskmine hinne õpirühmadega klassides tõusnud, pigem on veidi langenud, kuid langus on olnud väike, 0,12-0,29 hindepunkti. Pealegi on tegu puberteediikka jõudnud õpilastega ning selles vanuses hakkavadki tema kinnitusel õpilaste õppetahe ja hinded sageli langema.
Olulisemaks peab Avo Möls õpilastepoolset tagasisidet: „Neist ütlevad 80 protsenti, et neile väga meeldib selline õpirühmadesse jaotus, vaid üksikud on öelnud, et ei meeldi. Esimeses õpirühmas õppivad madalama keskmise hindega õpilased on tunnistanud, et varem nad ei julgenud tunni ajal suud lahti teha, kartsid, et äkki küsivad liiga rumalaid küsimusi ja satuvad teiste pilkeobjektiks. Nüüdses grupis julgevad ja on tundides aktiivsemad. Ka õpetajad kinnitavad sama – mõned, kes varem olid kogu aeg vait, on nüüd hakanud tunnis rohkem kaasa rääkima. Tänu sellele saab õpetaja paremini aru, mida õpilane ei oska ja milles vajab abi.“
Ta on seda meelt, et tegu on kaasava hariduse põhimõtete rakendamisega – pakutakse õpiabi neile, kes teistega samas tempos õppida ei jõua, näiteks on koolis viie 9. klassi õpilasega väikeklass, lisaks kasutatakse kaasamiseks muid meetmeid: „Ühtegi õpilast pole me ukse taha jätnud, kõik saavad hariduse.“
Lapsevanemad eri meelt
Möödunud nädalal kirjutas Aruküla kooli õpirühmadest ja õiguskantsleri kirjast ajaleht Postimees. Lehelugu jagati Raasiku valla elanike sotsiaalmeedialehel, kus teemat kommenteerisid ka mitmed lapsevanemad. Arvamused jagunesid kaheks – mõned toetasid kooli otsust, teised olid tuliselt vastu.
„Klassi õppetöö tempo on paratamatult nõrgemate järgi ja tublimaid ei peaks selle eest karistama. Võtkem seda kui motivatsiooni, et hindeid parandada,“ kirjutas üks õpirühmade toetaja.
Teine lisas: „Nii oli juba ka meie lennus. Aitas edasijõudnutel saada rohkem tähelepanu, mida muidu ei saanud peaaegu kunagi. Õpetajatel oli siis rohkem aega ka nõrgematele õpilastele.“
Üks kommenteerija nimetas mõtet heaks, kuid lisas, et taoliste õpirühmadega tuleks alustada juba esimestel kooliaastatel, siis on selline lähenemine tõhusam. Teine arvas, et õpilaste jagamine tasemerühmadeks on õige, kuid seda tuleks teha õppeainete põhiselt, sest mõni võõrkeeles tugev õpilane võib olla matemaatikas nõrgem ja vastupidi. Samuti leiti, et nõrgema õpirühma õpilastel peaks olema võimalus oma taset parandada ja tõusta tugevamasse.
Tasemerühmade vastased tõid välja, et kool ei arvestanud sellega alustamisel lapsevanemate arvamust: „Eelmisel õppeaastal korraldati lastevanematele koosolek, kus teiste teemade seas arutati plaani jagada lapsed klassidesse keskmise hinde alusel. Sellest kohtumisest jäi mulje, et väga paljud koosolekul viibinud lapsevanemad seda ideed ei toetanud. Toodi välja ka konkreetsed probleemkohad. Samas õpetajad kohapeal vihjasid, et otsus on nagunii juba tehtud.“
Ja veel: „Ei ole õiglane, et lapsi lahterdatakse hindevahe põhjal. Näiteks võib keskmise hindega 4,4 õpilane sattuda nõrgemasse gruppi, samas laps keskmise hindega 4,5 tugevamasse. Ometi võib üks neist olla tugevam matemaatikas ja teine inglise keeles – nende tegelikud oskused on erinevad, kuid keskmine hinne seda ei näita.“
Üks kommenteerija märkis, praeguseks on tõestatud, et lapse võimete mahategemine, kiitmine ega hinnetega lahterdamine ei tekita lapses kauapüsivat õpimotivatsiooni. Üks lapsevanem kinnitas, et tema laps vahetab Aruküla kooli otsuse tõttu kooli ning see oli lapse soov.
Avo Mölsi sõnul on koolile õpirühmade-süsteemi kiitnud eelkõige lapsevanemad, kelle laste keskmine hinne on kõrgem ja õpivad 3. õpirühmades. Toodud etteheiteid kommenteerides lausus ta, kui väidetakse, et keskmine hinne midagi ei näita, siis pole koolis hinnete panemisel mingit mõtet. Direktor kinnitas, et möödunud sügisel kõneldi lapsevanemate koosolekul ka õpirühmadest ning siis olid vanemad sellega nõus: „Jah, neid ei käi koosolekutel kuigi palju, kohal olid 70-80 vanemat, aga miks siis ei tulda ega tunta huvi, mida kooli koosolekutel räägitakse? Või miks ei suhelda teiste lapsevanematega?“
Ta selgitas veel, et üleminek ühest õpirühmast teise pole keelatud: „Ka eelmisel õppeaastal vahetasid kaks õpilast rühma, üks läks madalama, teine kõrgema keskmise hindega rühma. Esitasid avalduse, õppenõukogu vaatas üle ja leidis, et need olid põhjendatud.“
Etteheitel, et klasside keskmise hinde alusel ümberjagamine lõhub laste sotsiaalse keskkonna, sest see võib tähendada senistest klassikaaslastest-sõpradest eraldamist, pole Avo Mölsi sõnul alust. Ta selgitas, et õpirühmades on õpilased ainult ainetundides, kõigile jääb alles varasem klassijuhataja ning klassijuhataja tunnis on nad koos samade kaaslastega, kellega varemgi. Nendega koos tehakse ka klassiüritusi.
„Koolitund ei ole sotsiaalse suhtluse koht, vaid mõeldud õppimiseks ning seal ei peaks üldse olema määrav, kas oled kellegagi sõber. Sõpradega saab suhelda vahetunnis ja pärast tunde,“ ütles ta.
Mis saab edasi?
Avo Mölsi kinnitusel ei ole ükski lapsevanem õpirühmade teemal koolile pretensioone esitanud, ning tema sai kevadel õiguskantslerilt teada, et lapsevanemad on pöördunud nii õiguskantsleri kui haridus- ja teadusministeeriumi poole.
„Paistab, et kooli otsus riivab kellegi õiglustunnet. Aga õiglustunne on ju suhteline, me ei saa seda mõõta,“ tõdes ta.
Õiguskantsler soovis, et direktor annaks hiljemalt 29. augustiks teada, mida on ette võtnud. Avo Möls ütles, et kooli õppenõukogu otsus oli jätkata samamoodi. Algaval õppeaastal 7. klassides – nüüd on neid kaks paralleeli kokku 39 õpilasega – õpirühmi siiski ei tehta.
„Kooli õppekavas on kirjas, et teeme õpirühmi vajaduspõhiselt kui näeme, et õpilaste õppetase klassides on väga erinev. Kevadel kahes kuuendas klassis lõpetanud õpilaste keskmiste hinnete vahe ei ole sedavõrd suur, et oleks vaja jagada õpilased kahte õpirühma,“ selgitas ta.
Raasiku vallavanem Toomas Teeväli ütles Sõnumitoojale, et vallavalitsus koolipidajana veel menetleb õiguskantsleri kirja.
