Mari Tikerpuu,
sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht
Tööd alustasid üleriigiline ja tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja nõustamisteenus veebilehel www.palunabi.ee, kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi eesti, vene ja inglise keeles. Igas maakonnas on ohvriabitöötaja, kes saab pakkuda põhjalikumat ja personaalsemat nõustamist.
Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on vale või keelatud. Abi küsimiseni jõudmine võib võtta aastaid, sest ohvriga käivad kaasas häbi, süütunne või hirm. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja palunabi.ee veebileht on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et on sattunud olukorda, kus nad on kannatajad – on siis tegu füüsilise, majandusliku, vaimse või seksuaalse vägivallaga, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks langemisega. Ka saavad kriisitelefonilt abi inimesed, kes on kuritegevuse või õnnetusjuhtumi tõttu lähedase kaotanud.
Ohvriabi kriisitelefonile vastavad vastava hariduse ja ettevalmistusega inimesed, kes töötavad oma kodus eri piirkondades üle Eesti. Et sellist teenust on väga vaja, näitab statistika – telefonile on kahe kuuga helistatud 741, veebivestluse teel võetud ühendust 330 korda. Kokku oli 1071 pöördumist.
Enamasti on helistanud perevägivalla ohvrid. Ka need, kes soovivad teada anda, et nende lähedane või naaber on ohvriks langenud. Küsitud on hooldusõiguse ja töökiusamise teemal. Palju on olnud eakaid inimesi, vestlemise soovi taga peitus helistaja varasem ohvriks langemise lugu.
Kuidas saab üks telefonikõne inimest aidata? Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk on pakkuda ohvritele kiiret võimalust oma mure ära rääkida. Kõne vastu võtnud töötaja kuulab helistaja ära, pakub talle tuge, ühiselt arutatakse läbi olukorra lahendamise võimalused. Olenevalt juhtumist võivad pöördujad vajada infot politseisse avalduse tegemise kohta, naiste tugikeskuste või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontakte või selgitust omavalitsuste teenuste ja toetuste kohta. Kui on vaja, saab leppida kokku kohtumise ohvriabitöötaja juures.
Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk ei ole hakata asendama politseid. Olukordades, kus inimese elu on ohus ja vaja kiiret abi politseilt, kiirabilt või päästeametilt, tuleb kindlasti esmalt valida 112. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 saab olla ohvrile abiks järgmise sammuna, kui politsei on sündmuskohal käinud ja vaja mõelda, mida edasi teha, kuhu pöörduda.
Numbrilt 116 006 saab ohver abi ka hirmude maandamiseks, kuna alati ei pruugi teada, mis saab temast või vägivallatsejast edasi. Perevägivallaohvrite seas on levinud valearusaam, et politseisse saab pöörduda alles siis, kui vägivald kestnud pikaajaliselt, mitte pärast ühekordset ohvrikslangemist. Sellistest olukordades aitab ohvriabi kriisitelefon vastata helistajate küsimustele, tõsta abivajajate teadlikkust nende õigustest, pakkuda vajalikku nõustamist, et kes ja kus saab olukorra lahendamiseks aidata.
Ehkki ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 saab helistaja esmase toe ja nõu, on edasiste ohvriabiteenuste saamiseks vajalik ohvril pöörduda ohvriabitöötaja vastuvõtule. Igas maakonnas on tööl vähemalt üks ohvriabitöötaja, kes vajadusel saab inimese ja tema murega edasi tegeleda. Kui oled langenud ohvriks, siis ei ole ükski mure liiga väike või tähtsusetu.