Ohv­ria­bi­töö­ta­ja juu­rest ei saa­de­ta ke­da­gi mi­ne­ma

Ma­ri Ti­ker­puu,
sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti krii­sia­bi­tee­nu­se juht

Tööd alus­tasid üle­rii­gi­li­ne ja ta­su­ta ohv­ria­bi krii­si­te­le­fon 116 006 ja nõus­ta­mis­tee­nus  vee­bi­le­hel www.pa­lu­na­bi.ee, kust saab öö­päe­va­ring­selt nõu ja abi ees­ti, ve­ne ja ing­li­se kee­les. Igas maa­kon­nas on ohv­ria­bi­töö­ta­ja, kes saab pak­ku­da põh­ja­li­ku­mat ja per­so­naal­se­mat nõus­ta­mist.

Tih­ti ei pöör­du ini­me­sed pä­rast vä­gi­val­da või muud hal­ba koht­le­mist abi saa­mi­seks po­lit­sei poo­le või ei mõis­ta, et see, kui­das nen­de­ga käi­tu­tak­se, on va­le või kee­la­tud. Abi kü­si­mi­se­ni jõud­mi­ne võib võt­ta aas­taid, sest ohv­ri­ga käi­vad kaa­sas hä­bi, süü­tun­ne või hirm. Ohv­ria­bi krii­si­te­le­fon 116 006 ja pa­lu­na­bi.ee vee­bi­leht on mõel­dud kõi­gi­le, kes tun­ne­vad, et on sat­tu­nud olu­kor­da, kus nad on kan­na­ta­jad – on siis te­gu füü­si­li­se, ma­jan­dus­li­ku, vaim­se või sek­suaal­se vä­gi­val­la­ga, hoo­le­tu­se või hal­va koht­le­mi­se ohv­riks lan­ge­mi­se­ga. Ka saa­vad krii­si­te­le­fo­nilt abi ini­me­sed, kes on ku­ri­te­ge­vu­se või õn­ne­tus­juh­tu­mi tõt­tu lä­he­da­se kao­ta­nud.

Ohv­ria­bi krii­si­te­le­fo­ni­le vas­ta­vad vas­ta­va ha­ri­du­se ja et­te­val­mis­tu­se­ga ini­me­sed, kes töö­ta­vad oma ko­dus eri piir­kon­da­des üle Ees­ti. Et sel­list tee­nust on vä­ga va­ja, näi­tab sta­tis­ti­ka – te­le­fo­ni­le on ka­he kuu­ga he­lis­ta­tud 741, vee­bi­vest­lu­se teel võe­tud ühen­dust 330 kor­da. Kok­ku oli 1071 pöör­du­mist.

Ena­mas­ti on he­lis­ta­nud pe­re­vä­gi­val­la ohv­rid.  Ka need, kes soo­vi­vad tea­da an­da, et nen­de lä­he­da­ne või naa­ber on ohv­riks lan­ge­nud. Kü­si­tud on hool­du­sõi­gu­se ja töö­kiu­sa­mi­se tee­mal. Pal­ju on ol­nud ea­kaid ini­me­si, vest­le­mi­se soo­vi ta­ga pei­tus he­lis­ta­ja va­ra­sem ohv­riks lan­ge­mi­se lu­gu.

Kui­das saab üks te­le­fo­ni­kõ­ne ini­mest ai­da­ta? Ohv­ria­bi krii­si­te­le­fo­ni ees­märk on pak­ku­da ohv­ri­te­le kii­ret või­ma­lust oma mu­re ära rää­ki­da. Kõ­ne vas­tu võt­nud töö­ta­ja kuu­lab he­lis­ta­ja ära, pa­kub tal­le tu­ge, ühi­selt aru­ta­tak­se lä­bi olu­kor­ra la­hen­da­mi­se või­ma­lu­sed. Ole­ne­valt juh­tu­mist või­vad pöör­du­jad va­ja­da in­fot po­lit­seis­se aval­du­se te­ge­mi­se koh­ta, nais­te tu­gi­kes­kus­te või sek­suaal­vä­gi­val­la krii­sia­bi­kes­kus­te kon­tak­te või sel­gi­tust oma­va­lit­sus­te tee­nus­te ja toe­tus­te koh­ta. Kui on va­ja, saab lep­pi­da kok­ku koh­tu­mi­se ohv­ria­bi­töö­ta­ja juu­res.

Ohv­ria­bi krii­si­te­le­fo­ni ees­märk ei ole ha­ka­ta asen­da­ma po­lit­seid. Olu­kor­da­des, kus ini­me­se elu on ohus ja va­ja kii­ret abi po­lit­seilt, kii­ra­bilt või pääs­tea­me­tilt, tu­leb kind­las­ti es­malt va­li­da 112. Ohv­ria­bi krii­si­te­le­fon 116 006 saab ol­la ohv­ri­le abiks järg­mi­se sam­mu­na, kui po­lit­sei on sünd­mus­ko­hal käi­nud ja va­ja mõel­da, mi­da eda­si te­ha, ku­hu pöör­du­da.

Numb­rilt 116 006 saab oh­ver abi ka hir­mu­de maan­da­mi­seks, ku­na ala­ti ei pruu­gi tea­da, mis saab te­mast või vä­gi­val­lat­se­jast eda­si. Pe­re­vä­gi­val­laohv­ri­te seas on le­vi­nud va­lea­ru­saam, et po­lit­seis­se saab pöör­du­da al­les siis, kui vä­gi­vald kest­nud pi­kaa­ja­li­selt, mit­te pä­rast ühe­kord­set ohv­riks­lan­ge­mist. Sel­lis­test olu­kor­da­des ai­tab ohv­ria­bi krii­si­te­le­fon vas­ta­ta he­lis­ta­ja­te kü­si­mus­te­le, tõs­ta abi­va­ja­ja­te tead­lik­kust nen­de õi­gus­test, pak­ku­da va­ja­lik­ku nõus­ta­mist, et kes ja kus saab olu­kor­ra la­hen­da­mi­seks ai­da­ta.

Ehk­ki ohv­ria­bi krii­si­te­le­fo­nilt 116 006 saab he­lis­ta­ja es­ma­se toe ja nõu, on eda­sis­te ohv­ria­bi­tee­nus­te saa­mi­seks va­ja­lik ohv­ril pöör­du­da ohv­ria­bi­töö­ta­ja vas­tu­võ­tu­le. Igas maa­kon­nas on tööl vä­he­malt üks ohv­ria­bi­töö­ta­ja, kes va­ja­du­sel saab ini­me­se ja te­ma mu­re­ga eda­si te­ge­le­da. Kui oled lan­ge­nud ohv­riks, siis ei ole üks­ki mu­re lii­ga väi­ke või täht­su­se­tu.