Lisaks pilootprojektis osalevale Raasiku vallale on projektiga liitunud Ida-Harjust Kuusalu ja Anija vald.
Mai keskel alustavad Noortegarantii tugisüsteemi kasutamist 33 omavalitsust. Käesolevast nädalast näevad need omavalitsused sotsiaalministeeriumi koostatud registrit, kus 16-26aastased noored, kes ei õpi ega tööta. Omavalitsuses noortega töötavad ametnikud saavad noorega ühendust võtta, välja selgitada, kas ja millist tuge noor vajab ning vastavalt sellele leida sobivad tugiteenused.
Projektiga saavad liituda kõik omavalitusused, kuid 5 omavalitsuses võetakse tööle palgalised juhtumikorraldajad. Harjumaal osaleb pilootprojektis Raasiku vald, kus konkursi tulemusel asus aprillis tööle Aruküla elanik Marge Aasalaid, kes on sotsiaaltöö kõrgharidusega ja töötanud varem sotsiaalpedagoogi, sotsiaalkeskuse juhataja, Harjumaal karjääriinfospetsialisti ja Noorteinfo Keskuse koordinaatorina. Teistes omavalitsustes saavad noorsootööga tegelevad ametnikud Noortegarantiis osaleda oma põhitöö kõrvalt.
Marge Aasalaid sõnas, et kui sai teada, et on valitud juhtumikorraldajaks, tuli käia koolitustel Eestis ja ka Stockholmis: „Rootsi koolitusel nägin, et õnneks minu ettekujutus tööst vastas tõele, väga palju aitas kaasa varasem töö kogemus noortega. Ka Rootsis on samamoodi kui Eestis – riiklikke tugiteenuseid on palju, kuid suur hulk noori nendeni ei jõua.”
Kui register avaneb, tuleb hakata selgitama, kas noor üldse vajab tuge. Marge Aasalaid sõnas, et alati on erandeid – näiteks noored, kes on kohalikus elanikeregistris, kuid õpivad või töötavad välismaal, on väikese lapsega kauem kodus või ei käi tööl ega õpi, sest saavad hakkama kellegi teise rahalisel toel. Registrist jäävad välja noored, kes on töötuna arvel, puuduva töövõimega, alla 1,5aastase lapsega kodus, tegelevad ettevõtlusega, kannavad vanglakaristust või on kaitseväeteenistuses.
Juhtumikorraldaja saab noorte kontaktandmed, alaealiste puhul ka nende vanemate omad. Seejärel tuleb noorega ühendust võtta. Marge Aasalaid lausus, et käituda/toimida tuleb noorsootöö parimaid meetodeid arvestades: „Väga lihtne on noort lukku ajada. Eesmärk on, et noor saaks vajalikku tuge hõivesse naasmisel.”
Kui abivajadus välja selgitatud, lepib juhtumikorraldaja kokku kohtumise noorele sobivas piirkonnas. Lisaks individuaalsele nõustamisele on plaanis teha infopäevi, loenguid, kohtumisi kohalike tööandjatega, pakkuda tuge ka lapsevanematele.
Kuni registriandmeid veel pole, on Marge Aasalaid kaardistanud tugivõrgustikku, kohtunud valla sotsiaalpedagoogide, noorsootöötajatega, Töötukassa ja Rajaleidja esindajatega, teinud koostööplaane.
Kui palju tuge vajavaid noori Raasiku vallas olla võiks, Marge Aasalaid enne registri avamist öelda ei oska, kuid lausus, et sihtgruppi kuuluvad 23 protsenti 16-26aastastest noortest ehk Raasiku valla puhul umbes 145 noort.
Raasiku valla valis Noortegarantiisse sotsiaalministeerium. Lisaks on pilootprojektis Võru, Tartu, Kohtla-Järve ja Saaremaa vald. Kuna vabatahtlikult osalevad kõik Raasiku naabervallad, plaanib Marge Aasalaid kindlasti ka nendega koostööd tegema hakata.
Ta lisas, et Raasiku vallas on kohapeal tugiteenuseid vähe, noored liiguvad palju Tallinnasse, kus on paljud nõustamisteenused tasulised. Mitmetes teistes omavalitsustes on abiks ka Tugila programmi töötajad, näiteks Kose-Anija. Raasiku vallas tugilat pole.
Süsteemne Noortegarantii töö kestab kaks aastat. Kaks korda aastas teeb ministeerium seiret, uuendatakse registriandmeid. Marge Aasalaid sõnas, et iga korraga võiks olla registris järjest vähem noori ning nad on leidnud töökoha või läinud õppima.
Ta sõnas, et kui pooled sihtgrupi noortest lähevad ametlikult tööle, võib see tähendada vallale ligi 136 000 eurot rohkem maksutulu aastas: „Osa noori jätkab tõenäoliselt ka haridusteed. Kui kõik umbes 145 noort tööle läheksid, tähendaks see ligikaudu 275 tuhat eurot lisatulu aastas.”