KARLI LAMBOT
Jumindalt
Viibisin jõulude ajal ja aastavahetusel kaks nädalat Tai kuningriigis. Üllatas, et ühel Kagu-Aasia maal puudus liikluses Eestile omane närvilisus. Keegi ei signaalita põhjusel, et see võib kutsuda sinu liiklusvahendisse kurja surmavaimu.
Iga päev liigeldes ei näinud ühtegi mõlkidega autot ega avariid. Kuigi politseid on näha tunduvalt harvemini kui meil, valgusfoore ja liiklusmärke kordades vähem, ometi kõik toimib. Ja vaatamata sellele, et rollerisõitjatest ainult veerandil on peas kiivrid, rolleril võib istuda ka 3-4 inimest, sealhulgas väikesed lapsed. Veokastiga sõiduautodel istutakse kasti äärel või toolil. Ka tuk-tukil, mis on valdavalt Toyota Hiluxid, seistakse tagaluugil püsti.
Ettevaatlikkus liikluses tulenevat Tais sellest, et puudub liikluskindlustus ja avarii korral jõudvat politsei kohale alles paari tunni pärast.
Erinevalt Eestist on vanemaid sõiduautosid vaid üksikuid ja jalgratastel näeb heal juhul paari sõitjat päevas. Suur osa rahvast liigub rolleritel ja palju on väikese kubatuuriga torudest tehtud külgvankriga mootorrattaid nii kaubaveoks kui -müügiks, tihti on külgkorvil või kogu tsiklil katus peal.
Alkomeetrisse puhumisest polnud Tais märkigi, samuti helkuritest, olgugi et pimedat aega on 12 tundi ööpäevas.
Tai on suur ja võib olla erinevusi, me liikusime Bangoki ja Pattaya ümbruses. Kuid kas pole tore, kui ei näe ühtegi purjus inimest ja kümneid kordi päevas naeratatakse teesklematult ning politsei palub peatuda selleks, et kõigile autosistujatele pakkuda tops kohvi ja veepudeleid.
Selle maa liiklustihedus ületab tunduvalt meie oma, aga ka peamagistraalid on kuni kaheksarealised. Parkimine on seal tasuta.




