Mõtteid Kuusalu pasunakoori juubeli puhul

1115

Kui  Jakob Priimann Kuusalus asutas pasunakoori oli  rahvuslik ärkamisaeg, kõikjal  Eestimaal asutati koore, hoogustus seltsitegevus. Oli ju toimunud  suur kultuurisündmus – I üldlaulupidu Tartus, kus  Kuusalu  laulumehed olid osa võtmas ja vaimustusid ka pasunamängust.

Aeg läks ja ajad muutusid. Eriliselt  karm oli aeg  pärast sõda. Nendes tingimustes  tegutsejad olid tõelised entusiastid. Kolga  kooli muusikaõpetaja Arno Lepnurm oli  see mees, kes hakkas õpetama noori mängijaid ja moodustas kooli orkestri, mis saavutas põhikoolide orkestrite seas I koha, esineti Estonia kontserdisaalis. Sealt  tuli  ka Kuusalu  orkestrisse häid mängijaid ja Arno Lepnurm juhatas seda orkestrit aastaid.

70ndatel aastatel oli aeg, kui mängijaid oli vähe ja tegevus jäi praktiliselt seisma. Aga et oli puhkpillimängijate perekond – Valter Lootus koos oma poegade Lembitu, Reinu  ja Valdoga, siis sai kõigepealt moodustatud pere­kvartett. Nad olid head mängijad ja Rein, kes ka praegu mängib orkestris, on pilli mänginud üle 50 aasta. Julgen arvata, et ilma selle pere panuseta oleks olnud edasiminek kahtlane või üldse võimatu.

Hiljem lisandus mängijaid Kuusalu kooli juurde moodustatud  muusikaklassist ja orkestritöö jätkus. Kaheksakümnendatel aastatel oli Kuusalus kaks orkestrit, koolis noorteorkester ja kultuurimaja juures puhkpilliorkester.

Kooli orkestri põhimängijad olid muusikaklassis õppinud  Raido Larionov, Leino Luik, Kaupo  Parve, Riho Teesalu, Andres Kirsila, Jaan Tamm, kes praegu juhib muusikakooli  Tarvastus. Kooli orkester võttis osa mitmest laulupeost ja konkurssidel sai lõpuks I kategooria.

Täiskasvanute orkester tegutses aastaid Kuusalu Remonditehase saalis. Tänu  sellele, et sai sisse viidud regulaarsed proovid, oli võimalik mängutaset parandada. Saavutasime  II  koha vabariigis maaorkestrite seas ja saime kätte ka I kategooria.

Nagu  juba  eespool  mainitud oli orkestri tuumik tugev. Siiani on kõrvus, kuidas Lembit Lootus mängis I tenorit ja Rein trompetit. Jaak Saarma on trummi mänginud aastaid nii instumentaalansamblis kui puhkpilliorkestris. Raivo Andre klarnetimängijana andis orkestri kõlale ja tasemele palju juurde. Kõik mängijad väärivad esiletõstmist ja tunnustust.

Minu arvamuse kohaselt oli orkestril osa  ka muusikakooli asutamise juures. Muusikakoolid olid tol ajal riiklikud ja allusid kultuuriministeeriumile. Kulus 12 aastat enne, kui sai lastevanemate kulul töötavast muusika­klassist Kuusalu muusikakool. Tegevus  oli vaevarikas, aga abi oli sellest, et Kuusalu orkester oli vabariigis tuntud ja heal tasemel.

Tänan mulle antud „Jakob Priimanni meenutise ” eest. Aga mõeldes noortele, teen ettepaneku viia sisse noorte puhkpillimängijate tunnustamiseks aumärk „Lootus”, mis jäädvustaks puhkpillimängijate nime ja oleks lootustandev.