Mis on sel­lel pil­dil va­les­ti?

405
Aegviidu depoohoone.

Ai­no Alg­ma, Aeg­vii­du ela­nik

Mõ­ned mõt­ted seo­ses juu­be­li­raa­ma­tu­ga „Aeg­vii­du kul­tuu­ri- ja ha­ri­du­se­lust 1917-2017“ .
„Kõi­ki isi­kuid, kel­lel on oma­pä­ra­seid fo­to­sid, mui­nas­lei­de, mat­ka­märk­meid, hu­vi­ta­vaid tä­he­le­pa­ne­kuid ning isik­li­ke ar­va­mu­si Aeg­vii­du tu­le­vi­kus meie si­se­ko­su­ko­ha­na, pa­lu­me tea­ta­da Er­ni Vi­ru­sii­mi­le Aeg­vii­dus Ka­se t 6 Kau­nis­ta­mi­se ja Kor­ral­da­mi­se Selts.“

Nii pöör­dus eel­mi­se sa­jan­di kol­me­küm­nen­da­tel aas­ta­tel ko­ha­lik aja­loouu­ri­ja Er­ni Vi­ru­siim rah­va poo­le Aeg­vii­dus puh­ka­mis­või­ma­lu­si tut­vus­ta­vas rek­laa­mis. 40 aas­tat hil­jem an­dis ta oma ko­gu koos märk­me­te­ga Aeg­vii­du koo­li­le, la­si end „ära rää­ki­da“. Sel­lest rää­kis ta aja­loo­hu­vi­lis­te­le ise ja ka­het­ses, et po­le enam kü­si­tud tee­ma­de koh­ta pil­te näi­da­ta.

Kui Aja­leid­jad 2009. aas­tal Aeg­vii­du aja­lu­gu uu­ri­sid, said need, kes ko­gu asu­koh­ta tead­sid, suu­re ül­la­tu­se – kool ei ole Er­ni Vi­ru­sii­mi hin­na­li­se kin­gi­tu­se eest tä­na­nud, tun­nus­ta­nud. Te­ma pa­nu­sest po­le rää­gi­tud! Ka juu­be­li­raa­ma­tus po­le sel­lest sõ­na­gi.

1982. aas­tal olid Har­ju ra­joo­ni ko­du-uu­ri­jad Aeg­vii­du koo­lis. 16. no­vemb­ri Har­ju Elu kir­ju­tas siis: „Kol­me aas­ta­ga on loo­dud si­su­kas ja ar­vu­kas (üle 700 ni­me­tu­se) eks­po­sit­sioon ja ha­rul­dus­te ko­gu.“

Aeg­vii­du aja­looks on saa­nud Jär­va­maal Jä­ne­da mõi­sa lä­he­dal asu­nud Sa­lu ta­lu. Vas­tu­se­ta on kü­si­mus, kui­das sai või­ma­li­kuks, et lõ­hu­ti väär­tus­lik ter­vik­va­ra, sa­mas kui ta­lu vas­tu tun­dis hu­vi Eesti Va­baõ­hu­muu­seum.

Aja­ni, ku­ni puu­tu­sin kok­ku Aeg­vii­du koo­li­ga, us­ku­sin, et koo­li­di­rek­tor saab ol­la ai­nult sel­li­ne na­gu mi­nu koo­li ajal, na­gu And­res Rõuk oli ol­nud Aeg­vii­du koo­lis – tark, ha­ri­tud, lu­gu­pee­tud.

Pal­ju „värs­ket õh­ku” tõid koo­li uued õpe­ta­jad. 1980ndad aas­tad ei ol­nud Aeg­vii­du koo­lil kõi­ge hel­ge­mad.

Õpe­ta­jad, kes oma tööd sü­da­me­ga te­gid, jäid ta­ha­poo­le, esi­le trü­gis võim ja kur­jus. Esi­mes­se klas­si tu­li­ja­te lu­ge­mi­sos­kust kont­rol­li­ti stop­pe­ri­ga, kes et­te­näh­tud ae­ga ei mah­tu­nud, saa­de­ti psüh­hiaat­ri juur­de. Tem­pel mäl­lu! Sel vii­sil või­di kus­tu­ta­da sä­ra rõõ­mu­ga koo­li tul­nud las­te sil­mist.

Mis­ki ei vii­ta sel­le­le, et juu­be­li­raa­ma­tus koo­li suu­ri­maks saa­vu­tu­seks ni­me­ta­tud aja­loo­nur­gal oleks ku­na­gi Aeg­vii­du jaoks täht­sust ol­nud. Koo­li suu­rim saa­vu­tus on va­ba­ne­mi­ne pik­ka ae­ga kest­nud keh­vast mai­nest.

2001. aas­ta val­la­le­he ar­tik­kel an­dis põh­just us­ku­da, et uued te­gi­jad hak­ka­vad aja­loo uu­ri­mi­se, ko­gu­mi­se ja pä­ris muu­seu­mi loo­mi­se­ga tõ­si­selt te­ge­le­ma, aga kõik jäi en­di­seks.
Nüüd ei pea kõik enam en­di­seks jää­ma! Aeg­vii­du va­jab muu­seu­mit, ku­hu saaks ko­ha ka aas­ta­küm­neid ko­gu­tud ja hoi­tud Aeg­vii­du spor­di lu­gu. Pa­rim koht on sel­leks va­nas de­poo­hoo­nes, mil­le re­no­vee­ri­mi­ne val­lal plaa­nis on.