OTT SANDRAK,
Kolga elanik,
rahvaalgatuse eelnõu eestvedaja
Olen algatanud rahvaalgatuse korras allkirjade kogumise eelnõule, millega Kuusalu vallavolikogu ütleks kindla ei Loksa volikogult meile esitatud ultimatiivsele ettepanekule, mille vastu võtmine tähendaks kas ülejäänud Kuusalu valla likvideerimist või siis naaberomavalitsuse jõhkrat sekkumist meie valla igapäevastesse tegemistesse.
Mõlemad arengud on minu meelest täiesti vastuvõetamatud. Miks siis tuleks öelda tehtud ettepanekutele ei?
1. Loksa ettepanek läbirääkimiste aluseks on silmakirjalik, nagu oli ka eelmine nende samalaadiline ettepanek.
Kui eesmärk oleks tõepoolest saavutada suure ja ühtse omavalitsuse moodustamine, siis ei arvataks juba otsust vastu võttes, et üks nendest, kellele ettepanek tehakse, seda vastu ei võta. Samuti ei ole hea toon seada võimalikele läbirääkimiste partneritele eeltingimusi juba enne, kui kõnelused on sisuliselt alanud.
Kogu otsuse Kuusalu valda puudutav osa õhkab umbusku ja ridade vahele kirjutatud soovi, et tehtud ettepanekut vastu ei võetaks
2. Loksa linn on end lõhki laenanud, Loksaga liitumine halvendab oluliselt Kuusalu valla praeguste elanikele pakutavaid teenuseid.
Loksa linna võlakoormus ületab umbes 1,6 korda seadusega lubatut ning küünib peaaegu 100 protsendini eelarvetuludest.
Kui Kuusalu vald Loksaga liituks, siis ületaks ka uue omavalitsuse võlakoormus seadusega lubatud 60 protsenti. See tähendab, et ka ühendvallal puuduvad võimalused erinevatest Euroopa Liidu fondidest vahendite saamiseks. Valla areng seiskuks vähemalt neljaks järgmiseks aastaks.
Kui tekib suurvald (aga tänaseks on selge, et seda ei teki, sest suuruselt teine partner Kadrina on juba eitavalt vastanud), siis Virumaa omavalitsuste abil eelmises punktis toodud viga küll parandataks, kuid Kuusalu valla Lahemaa külades elavate inimeste jaoks tähendaks see seda, et nende maksud, mis täna on Kuusalu valla keskmisest maksutulust väiksemad, hakkaksid minema peaasjalikult Loksa linnas toimuva klattimiseks – see tähendab Loksa linna võlakoormuse vähendamiseks.
3. Loksa linna demograafiline situatsioon on katastroofiline.
Kuusalu valla elanike arv 2015. aastal suurenes, Loksa linna elanike arv aga vähenes. Lisaks moodustab Loksa elanikkonnast eestlaste arv vaevu kolmandiku. Mõelge, kas Kuusalu vald (või ka Virumaa vallad) vajab enda turjale ning meie kulul elama vananevat sotsiaalsetes raskustes vaevlevat Loksat?
4. Vabariigi valitsus liidab Loksa Kuusaluga niikuinii.
Loksa linn ei vasta kavandatava haldusreformi seaduses sätestatud miinimumnõuetele ja ta likvideeritakse järgmise aasta jooksul tõenäoliselt omavalitsusena moel või teisel. Kuna Loksa linna praegused juhid ei näita üles siirast soovi Kuusaluga vabatahtlikult ühineda, siis kuulub see moodustis Kuusalu vallaga sundliitmisele.
Ega sellest eespooltoodud puudused olemata ole, kuid Kuusalu vald ei pea ennast alandama ja pidama läbirääkimisi, mis ei ole kunagi määratud edukalt lõppema.
Praegustele Loksa linna elanikele lohutuseks – Kuusalu vald on piisavalt tugev, et Loksa praeguste juhtide tekitatud olukord ära seedida. See võtab aega ja raha, aga kindlasti ei murra see meid maha.
Jäägu see, et tulevane ühine omavalitsus Loksa linna praeguste juhtide silmakirjalike ettepanekute ja väiklase politikaanluse tõttu ühinemistoetusest ilma jääb, nende olematule südametunnistusele.
Kui soovite rahvaalgatuseelnõuga liituda, siis laadige endale eelnõu tekst aadressilt kuusalurahvaalgatus.wordpress.com, allkirjastage see digitaalselt ja saatke hiljemalt 11. märtsil aadressile kuusalu.rahvaalgatus@gmail.com. Eelnõule on võimalik allkirja anda ka paberil – selleks tuleks pöörduda kas vallamajja või oma külavanema poole.
