Lühendatud variant MTÜ Kehra Raudteejaam liikmetele 27. juunil saadetud kirjast.
Esitasime Leader-programmi 2012. a II taotlusvooru projekti Kehra jaamahoone rekonstrueerimise II etapi rahastamiseks. Taotlus tuli sisse anda aprilli algul, vastust ootasime juuni alguseks. Et otsus oli tehtud 19. juunil, sain juhuslikult teada 26. juuni õhtul. Ootasin lihtsameelselt, et mulle antakse kirjalikult otsusest teada. Varasemal ajal on tulnud täistabelid meilile.
Kui küsisin 27. juunil otsust, vabandati ja saadeti poole päeva jooksul. Samas olin saanud Tiina Sergolt 22. juunil kirja üldkoosoleku toimumise kohta 29. juunil kell 18 Kehra rahvamajas, manuses aastaaruanne ning blankett juhuks, kui ei saa ise kohale tulla ja soovin oma aastaaruande kinnitamise hääle delegeerida kellelegi juhatuse liikmetest. Koosolek ju reede õhtul, kes sinna ikka tulema hakkab!
Kokku toetati 17 projekti. Palju üldse esitati, Ida-Harju Koostöökoja koduleheküljelt (IHKK) ei selgu.
Meetmest 1.1 „Teeme koos“ toetati 7 projekti, nendest üks on IHKK, seega otsustajate enda projekt, ja 4 on vallavalitsuste omad, sealhulgas 2 Raasiku, 1 Kose ja 1 Anija vallavalitsuselt. Kõik enam-vähem rahvamajadele inventari ostmiseks. Toetatud kahest MTÜst on üks Raasiku ja teine Kose vallast.
Meetmest 1.2 „Kodukant korda“ toetati 3 projekti: võimaliku maksimumsummaga Kose vallavalitsuse projekti „Kose laululava rekonstrueerimise I etapp“, MTÜ Aegviidu Päästeseltsi projektile anti, palju küsiti. Raasiku vallavalitsuse projekt Aruküla terviseraja valgustuseks sai umbes 8 korda vähem küsitust ehk selle pisku, mis jäi üle. Sisuliselt rahastati ikkagi vaid kahte projekti.
Sellesse meetmesse esitati 13 taotlust, MTÜ Kehra Raudteejaam taotlus jäi pingereas 4. kohale, saades 70,375 protsenti maksimumpunktidest. Ja otsus – üldse mitte rahastada.
Kehra raudteejaama rekonstrueerimise projekteerimist ja ehituse I etappi toetati, II etappi otsustati aga mitte toetada. Projekt polevat jätkusuutlik! Kaks korda oli ja nüüd järsku enam pole. Sealjuures jäime niiöelda joone alla 0,0265 punktiga, mis moodustab 0,053 protsenti maksimumpunktidest. Hulk raha on reaalselt kulutatud, pooleliolev ehitus seisab ja ootab rüüstajaid. Ja Kehra jaamahoone pole ainuke sellise saatusega objekt, neid on piirkonnas teisigi.
Mingeid etteheiteid meie tegevusele pole olnud. Kaks korda käinud PRIA-kontrollid jäid kõigega rahule. Jätame lihtsalt ühe asja pooleli ja alustame uut? Et teeks nüüd natuke Kose laululava? 113 990,93 eurot on uskumatu summa ühe kõlakoja tuunimiseks ja polegi veel kogu raha. Kes uuriks, mida selle raha eest teha kavatsetakse? Projekt võtab kaugelt üle poole kogu olemasolevast toetusrahast. Jaamahoone sai nii kaugele, nagu praegu on, koos omaosalusega umbes 97 000 euro eest.
Ülejäänud kahte projekti toetati kokku 78 009, 07 euroga. Meie omast oli Kose laululava projekt parem ainult 6,2415 punkti võrra, saades 82,858% maksimumsummast. Meie küsitud toetussumma oli 90 494,71 eurot ja ilmajätmise tegelik põhjendus Tiina Sergo kirjas mulle (mitteametlikus vastuses) oli ikkagi, et raha lihtsalt sai otsa ja teile ei jätkunud. Ning üldse olevat rumal arvata, et kui kord saite, siis teine kord saate veel. Hindajate pandud punktid otsustavad kõik! Nii lihtne ja selge. Muidugi on Kose laululava projekt jätkusuutlik: seal on ennegi suuri kontserte peetud, koht tuntud. Edaspidi hakkab veel rohkem suvetuuritajaid tulema ning publikut ka Tallinnast, Kehrast rääkimata. Kose vald võtab rendiraha, puhas sissetulekuallikas vallale. Ülalpidamiskulusid sama hästi kui pole. Sellega võrreldes on muuseumi tegemine vallale selge nuhtlus. Kui palju annab rekonstrueeritud laululava uusi töökohti? IHKK strateegias on töökohtade loomine väga olulisel kohal.
Meetmest 1.3 „Tööd ja leiba“ toetati 7 äriühingu projekte. Neist 4 Raasiku ja 3 Kose vallast. Kuna pole avalik, kes veel taotlusi esitasid, võibki jääda mulje, et Anija ja Aegviidu vallas projektikirjutajaid pole. Just nagu moe pärast on saanud kogu voorus toetust üks projekt Anija ja teine Aegviidu vallast. Kõik ülejäänud toetatud on enam-vähem võrdselt Raasiku ja Kose vallast. Mis toimub? Seda enam, et IHKK kodulehel on tabelite pealkirjas „… laekunud projektide pingerida“, millest saab järeldada, et just nii palju projekte esitati ja kõigile anti toetust. See pole aga tõsi. Otsused on silmnähtavalt kahe valla/valitsuse poole kaldu, mis paratamatult tekitab küsimuse, et kes ja kuidas seda organisatsiooni tegelikult juhib.
Teine probleem on, et kui võrdselt nii omavalitsustele kui vabatahtlikkuse alusel tegutsevatele MTÜdele mõeldud meetmetest saavad valdava osa vallavalitsused, projekte nõustavad vallaametnikud, hindamiskomisjonis on vallavanemad, siis mis mõte on MTÜdel üldse pingutada? Meetme 1.2 „Kodukant korda“ hindamiskomisjonis pole reaalselt MTÜde esindajat. Vabal ajal puhta vaimustusega ehk õhinapõhiselt kirjutatud projektid lükatakse kõrvale ja rahastatakse neid, mille teevad rahvamajade juhatajad või teised vallaametnikud. Kui see pole kodanikualgatuse mahasurumine, siis mis see on? Ma saaks aru, kui rahastatud 10 projektist paar oleks vallavalitsuse oma, aga 6 on liig, mis liig. Muidugi on vallavalitsused usaldusväärsemad ja jätkusuutlikumad, riskide maandamine lihtsam. Aga milleks siis üldse vabaühendusi asjasse segada?
