Har­ju maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu tut­vus­ta­mi­sel osa­lesid li­gi 1000 ini­mest

21

Ag­nes Liht­sa, ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­katsiooni­mi­nis­tee­riu­mi ruu­mi­li­se pla­nee­ri­mi­se nõu­nik

Möö­du­nud aas­ta lõ­pus sai lä­bi Har­ju maa­kon­na maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu piir­kond­li­ke kaa­sa­mis­koo­so­le­ku­te esi­me­ne lai­ne. See tä­hen­dab, et pla­nee­rin­gu­mees­kond kor­ral­das ühek­sa ko­ha­peal­set koo­so­le­kut, kaks vee­bi­koo­so­le­kut ning eks­kur­sioo­nid Män­ni­ku lii­va­kar­jää­ri ja Väo lub­ja­ki­vi­kar­jää­ri. Se­da kõi­ke ava­tud ja lä­bi­paist­vaks pla­nee­ri­misp­rot­ses­siks, ku­hu kaa­sa­ta või­ma­li­kult pal­ju ko­ha­lik­ke ko­gu­kon­di ja oma­va­lit­su­si.

Aru­saa­da­valt on te­gu pal­ju­sid kõ­ne­ta­va ja mõ­ju­ta­va tee­ma­ga, mis­tõt­tu on mei­le olu­li­ne kaa­sa­ta ini­me­si ju­ba või­ma­li­kult va­ra­ja­ses eta­pis. See­tõt­tu ot­sus­ta­si­me kaa­sa­ta ko­ha­lik­ke ela­nik­ke ja oma­va­lit­su­si ju­ba es­kiis­la­hen­du­se koos­ta­mi­se eta­pis. See on eri­li­ne, sest ta­va­li­selt te­hak­se esi­me­ne koos­ole­ku­te ring siis, kui es­kiis­la­hen­dus on ju­ba val­mis.

Kaa­sa­mis­koo­so­le­ku­test tea­vi­ta­ti kõi­ki kaar­dis­ta­tud ala­de või­ma­lik­ku mõ­ju­piir­kon­da ehk 500 meet­ri raa­diu­ses­se jää­vaid maao­ma­nik­ke nii ees­ti.ee mei­liaad­res­si kui ka ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te kau­du. Kok­ku tea­vi­ta­ti um­bes 3500 maao­ma­nik­ku.

Maa­va­ra­de tee­map­la­nee­ring ei ole veel start kae­van­da­mi­se­le
Har­ju maa­kon­na maa­va­ra­de tee­map­la­nee­ring on st­ra­tee­gi­li­ne pla­nee­ring, mis ei sea kin­ni­so­man­di­le kit­sen­du­si ega an­na uu­rin­gu- ning kae­van­da­mis­lu­be. Pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­se käi­gus sel­gi­ta­tak­se koos­töös ko­ha­li­ke ko­gu­kon­da­de ja oma­va­lit­sus­te­ga väl­ja pa­ri­mad po­tent­siaal­sed ehi­tus­maa­va­ra­de kae­van­da­mi­seks so­bi­li­kud alad, ku­hu oleks mõist­lik tu­le­vi­kus kae­van­da­mis­te­ge­vust suu­na­ta. Sel­le­ga pa­nus­ta­tak­se ehi­tus­maa­va­ra­de va­rus­tus­kind­lu­se ta­ga­mis­se aas­ta­ni 2050.

Pla­nee­rin­gu­le järg­ne­vad ta­va­pä­ra­sed eta­pid na­gu uu­rin­gu­lu­ba­de taot­le­mi­sed ja kae­van­da­mis­lu­ba­de taot­le­mi­sed, mil­le raa­mes viiak­se lä­bi täp­se­mad uu­rin­gud ja mõ­ju­de hin­da­mi­se prot­ses­sid.

„Kae­van­da­ge mõ­nes tei­ses val­las!”
Üks soo­vi­tu­si, mis peaae­gu üle ühe koo­so­le­ku kõ­las, oli: „Kae­van­da­ge mõ­nes tei­ses val­las”.

Tee­map­la­nee­rin­gu ala hõl­mab ko­gu Har­ju maa­kon­da, ku­hu kuu­luvad 16 oma­va­lit­sus­ük­sust, seal­hul­gas 12 val­da ja 4 lin­na. Need on Kei­la, Lok­sa, Maar­du ja Tal­lin­na lin­nad ning Ani­ja, Har­ku, Jõe­läht­me, Kii­li, Ko­se, Viim­si, Saue, Sa­ku, Rae, Lää­ne-Har­ju, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­lad.

Tee­map­la­nee­rin­gu­ga täp­sus­ta­tak­se keh­ti­vat Har­ju maa­kon­nap­la­nee­rin­gut ko­gu Har­ju maa­kon­na ula­tu­ses. La­hen­du­se koos­ta­mi­sel ei ole läh­te­punk­tiks mit­te ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se pii­rid, vaid geo­loo­gia ja maa­va­ra­de paik­ne­mi­ne. Maa­va­ra saab kae­van­da­da ai­nult seal, kus se­da lei­dub. Sa­mu­ti on la­hen­dus teh­tud koos­töös eri­ne­va­te asu­tus­te­ga, näi­teks kesk­kon­naa­me­ti, Ees­ti Geo­loo­gia­tee­nis­tu­se, Rii­gi Kait­sein­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se, trans­por­di­ame­ti ja muin­sus­kait­sea­me­ti­ga.

Olu­li­ne on tea­da, et alad va­li­tak­se ob­jek­tiiv­se­tel alus­tel ehk siis jä­me­da­le sõe­la­le jäid kõik need alad, kus oleks või­ma­lik kae­van­da­da. Nen­de osas viiak­se lä­bi veel põh­ja­li­ku­mad mõ­ju­de hin­da­mi­sed. Li­saks kesk­kon­na­mõ­ju­de­le hin­na­tak­se, mil­li­sed on nen­de po­tent­siaal­se­te ala­de mõ­jud sot­siaal­selt ehk kui­das need mõ­ju­ta­vad ini­mes­te elu­pai­ku ja nen­de lä­he­dust. Sa­mu­ti hin­na­tak­se, mil­li­sed mõ­jud on kul­tuu­ri­li­selt ja ka ma­jan­dus­li­kult. Sel­le tu­le­mu­sel lan­ge­vad väl­ja need alad, kus ilm­neb eri­ne­vaid põh­jen­da­tud ta­kis­tu­si.

Pee­ne­le sõe­la­le jää­nud va­li­kust on va­ra rää­ki­da, sest see etapp ei ole veel käes.

Maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu­ga ei soo­vi­ta koor­ma­ta kar­jää­ri­de­ga üh­te konk­reet­set piir­kon­da, vaid lei­da või­ma­lik­ke ala­sid mit­mest piir­kon­nast. Sa­mu­ti ei ole ees­märk kõi­gil ala­del kar­jää­rid kor­ra­ga ava­da, vaid sea­da ala­de­le ka­su­tu­se­le võt­mi­se jär­je­kord.

Har­ju­maa lää­ne- ja idaosas joo­nis­tus me­too­di­ka ja es­ma­se kaar­dia­na­lüü­si tu­le­mu­sel väl­ja um­bes 2500 hek­ta­rit lub­ja­ki­vi kae­van­da­mi­seks po­tent­siaal­selt so­bi­vaid ala­sid. Se­da on um­bes küm­me kor­da roh­kem, kui te­ge­li­kult ehi­tus­maa­va­ra­de va­rus­tus­kind­lu­se ta­ga­mi­seks va­ja ku­ni aas­ta­ni 2050.

Pal­ju kõ­neai­net te­ki­ta­sid puh­ve­ra­lad ja kom­pen­sat­sioon
Peaae­gu kõik­jal te­ki­tas kü­si­mu­si see, kui lä­he­da­le elu­ma­jast täp­se­malt kae­van­da­mi­sa­la ka­van­da­tak­se.

Me­too­di­ka, mil­le alu­sel joo­nis­tu­sid väl­ja es­ma­sed alad, vä­lis­tas kõik ma­ja­pi­da­mi­sed koos 100meet­ri­se puhv­ri­ga. See num­ber tu­le­neb maa­põue­sea­du­sest. Pla­nee­rin­gus on alus­­ana­lüü­si tu­le­mu­sel lei­tud, et op­ti­maal­ne puh­ver lub­ja­ki­vi kar­jää­ri ja tund­li­ke ob­jek­ti­de, seal­hul­gas ela­mu­te va­hel on 360 meet­rit, kaa­sa­mis­koo­so­le­ku­te ta­ga­si­si­de põh­jal ar­ves­ta­me nüüd ju­ba pi­gem 500meet­ri­se puhv­ri ra­ken­da­mist pla­nee­rin­gus.

Na­gu mit­me­te teis­te pla­nee­rin­gu­te, on ka maa­va­ra­de tee­map­la­nee­rin­gu pu­hul pal­ju kü­si­mu­si te­ki­ta­nud kom­pen­sat­sioon ko­ha­li­ke­le. Rii­gi­le kuu­lu­va maa­va­ra kae­van­da­mi­se eest tu­leb et­te­võt­tel maks­ta kae­van­da­mi­sõi­gu­se ta­su, mil­lest vas­ta­valt maa­va­ra lii­gi­le lä­heb osa rii­gi­le ja osa ko­ha­li­ku­le oma­va­lit­su­se­le. Oma­va­lit­sus­te­le lae­kub ehi­tus­maa­va­ra­de kae­van­da­mi­sest kesk­mi­selt 6 mil­jo­nit eu­rot aas­tas. Klii­ma­mi­nis­tee­riu­mis on ka­vas väl­ja töö­ta­da ta­lu­mis­ta­su maa­va­ra­de kae­van­da­mi­se­ga seo­tud häi­rin­gu­te hü­vi­ta­mi­seks mõ­jua­las­se jää­va­te­le isi­ku­te­le sar­na­selt, na­gu se­da teh­ti tuu­li­ku­te­le.

Kõi­ge enam le­vi­nud kü­si­mu­sed ja vas­tu­sed nei­le leiab ka rii­gi erip­la­nee­rin­gu­te ko­du­le­helt.

Maa­va­rad kül­maks ei jä­ta
Nii kaa­sa­mis­koo­so­le­ku­tel osa­le­ja­te kui saa­dud kü­si­mus­te ja et­te­pa­ne­ku­te arv näi­tab sel­gelt, et Ees­ti ela­ni­ke­le lä­heb ko­du­ko­has toi­muv ning ka laie­malt maa­va­ra­de­ga seon­duv kor­da. Ehi­tus­maa­va­ra­de kae­van­da­mi­se va­ja­lik­ku­ses kaht­le­vad ilm­selt vä­he­sed, küll aga te­ki­tab täies­ti mõis­te­ta­valt kõhk­lu­si ja äre­vust kae­van­da­mi­se mõ­jua­las­se jää­mi­ne. Laial­da­se kaa­sa­mi­se­ga soo­vi­me ini­mes­te­le prot­ses­si au­salt ja ava­tult sel­gi­ta­da, vas­ta­ta kü­si­mus­te­le ning kuu­la­ta ko­ha­li­ke ini­mes­te mu­re­koh­ti ja tä­he­le­pa­ne­kuid. Kin­ni­ta­me, et ini­mes­telt saa­dud ta­ga­si­si­de ja et­te­pa­ne­kud on ko­gu pla­nee­ri­misp­rot­ses­sis vä­ga olu­li­sed ning neid püü­tak­se tõe­poo­lest mak­si­maal­selt ar­ves­ta­da. Järg­mi­ne või­ma­lus et­te­pa­ne­kuid te­ha on tä­na­vu ke­va­del, mil val­mi­nud es­kiis­la­hen­dus pan­nak­se ava­li­ku­le väl­ja­pa­ne­ku­le.

Möö­du­nud, 2024. aas­ta lõ­pus toi­mu­nud kaa­sa­mis­koos­­ole­ku­te pro­to­kol­li­de­ga saab tut­vu­da rii­gi pla­nee­rin­gu­te vee­bi­le­hel.

Kui­das eda­si?
Tee­map­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­dus koos se­le­tus­kir­ja ja mõ­ju­de hin­da­mi­se aruan­de eel­nõu­ga ava­li­kus­ta­tak­se 2025. aas­ta ke­va­del. Ava­li­ku väl­ja­pa­ne­ku ajal on 30 päe­va jook­sul igaü­hel või­ma­lik esi­ta­da kir­ja­lik­ke ar­va­mu­si ja et­te­pa­ne­kuid. Sa­mu­ti toi­mu­vad ava­li­kud aru­te­lud, mil­le toi­mu­mi­sae­ga­dest aeg­sas­ti tea­vi­ta­me.

Eelmine artikkelPolitseiuudised
Järgmine artikkelÜKS KÜSIMUS – Lahe­maa rah­vus­park sai 2019. aas­ta det­semb­ris EU­RO­PARC ser­ti­fi­kaa­di ehk sääst­va tu­ris­mi viieaas­ta­se kva­li­tee­di­mär­gi. Nüüd koos­ta­si­te La­he­maa rah­vus­par­gi tu­ris­mi­piir­kon­na kest­li­ku aren­gu st­ra­tee­gia 2025-2029+, et saaks taot­le­da uut ser­ti­fi­kaa­ti. Kui­das st­ra­tee­gia val­mis ja mis on sel­les uut võr­rel­des se­ni­se­ga?