HELJO PIKHOF, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, riigikogu liige
Elame võlakriisis Euroopa võlgadeta väikeriigis. Väliselt ja vormiliselt ongi Eesti võrratult tubli. Aga sisuliselt? Üle 63 000 lapse ja nooruki, seega tervelt veerand alla 18aastastest inimlastest kasvab meil absoluutses vaesuses või vaesusriskis.
Just viimaste aastate majandusuperpallid on muutnud kitsamaks ennekõike laste, kes ise enda eest veel seista ei saa, eluolu ja toimetuleku.
Tähendab ju vaesuses sirgumine piiratud õppimisvõimalusi ja sotsiaalseid kontakte, pahatihti ka terviseprobleeme. Kitsikusega kaasnevad ilmajäetus ja alandustunne, ning kui alanduse mõõt täis saab, siis võib madala enesehinnanguga noor inimene langeda sõltuvuskäitumisse, lüüa kõigele käega ehk libiseda asotsiaalsele või ka kuritegelikule eluteele.
Toimetulekutoetus on meil 76 eurot 70 senti kuus; igale järgmisele pereliikmele, ka kasvueas lapsele, on ette nähtud pisut üle 61 euro kuus.
Ainuüksi minimaalse ostukorvi maksumus on kuus 77,58 eurot. Toimetulekutoetuse arvestamine on ajale ja elukallidusele lootusetult jalgu jäänud.
Euroopa Liidus on Eesti saavutanud ühe suurima ebavõrdsusega riigi staatuse, kus tulude erinevus vaesema ja jõukama detsiili vahel on üheksakordne.
Vaesust on Eestis küllalt analüüsitud. Uuringud näitavad, et lastega pered on läbi aegade olnud kõige kaitsetum ühiskonnakiht. Laste vaesus koos noorte riskialti käitumisega on probleem, mis ohustab kogu ühiskonna kestvust.
Riik peab toetama vanemaid laste kasvatamisel.
Et leevendada laste vaesust, tuleb tegutseda võimalikult kiiresti ja vähendada kahju, mida aasta-paarine arenguauk kasvueas lapsele ja noorukile tekitada võib.
Sotsiaaldemokraadid on riigikogus sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu täiendustega kolmandal katsel. Me taotleme, et riik maksaks universaalset lapsetoetust kõigile lastele.
On ülimalt piinlik, et kõigest 19 euro suurust igakuist lapsetoetust peetakse paljuks toimetulekutoetust saavate perede jaoks. Nii 2009. kui 2011. aastal leidis valitsus, et see summa võtvat emalt-isalt ära isu tööd otsida või ei ole see kooskõlas toimetulekutoetuse üldise loogikaga.
Eestis kulub sotsiaaltoetustele 12,5 protsenti SKTst, Euroopa Liidu liikmesriikide vastav keskmine näitaja on 27 protsendi juures.
Aega viitmata tuleb suurendada lastega perede abistamist – seada sisse lisatoetused töötu vanemaga, üksikvanemaga perele ja lasterikastele peredele.
Samuti vajavad nii vanemad kui ka lapsed rohkem teenuseid. Riik ja omavalitsused peavad nii elutähtsas valdkonnas koordineeritult ja jõuliselt tegutsema.
