Meis­ter taas­tas Kiiu mõi­sa saa­re­puust tre­pi

Tei­se kor­ru­se põ­ran­dad on re­konst­ruee­ri­ta­vas mõi­sa­hoo­nes veel lõ­pe­ta­ma­ta.

Kiiu mõi­sa peauk­se fua­jeest lä­heb nüüd tei­se­le kor­ru­se­le res­tau­ree­ri­tud trepp, mis on taas­ta­tud oma aja­loo­li­sel ku­jul. Res­tau­ree­ris OÜ Kuu­kaar, mis ala­tes 1995. aas­tast on kor­ras­ta­nud muin­sus­kait­se­li­si pui­te­hi­ti­si, fas­saa­de, ak­naid, trep­pe.

Kiiu mõi­sa trepp oli va­rem üle löö­dud män­ni­puust lau­da­de­ga. Al­les seo­ses re­konst­ruee­ri­mi­se­ga sel­gus, et on ori­gi­naa­lis ol­nud pal­ju ilu­sam.

Mõi­sa tre­pi­ga töö­ta­nud meis­ter Rai­mo Ke­re­me rää­kis, et see on alg­selt teh­tud saa­re­puust, kä­si­puust oli säi­li­nud üle­mi­se kor­ru­se osa. Ast­me­te kõr­valt oli ori­gi­naal­ne kä­si­puu ära võe­tud, asen­da­tud lau­da­dest kä­si­puu­ga. Nüüd on ast­me­te juu­res ori­gi­naa­li jär­gi teh­tud uus kä­si­puu, ka see on saa­re­puust. Va­nas­ti teh­ti­gi te­ma sõ­nul trep­pe ko­ha­li­kust vää­ris­pui­dust – saa­rest või tam­mest.

„Sel­le tre­pi­ga oli tööd pä­ris pal­ju, ast­med olid kat­ki ja ku­lu­nud, need oli vi­nee­ri­ga üle löö­dud. Ja see jäi­gi mõis­ta­tu­seks, miks suur osa kä­si­puust oli omal ajal väl­ja va­he­ta­tud,“ sõ­nas meis­ter.

Tei­se kor­ru­se tre­pia­lu­ne osa ehk fua­jee laeo­sa on sa­mu­ti saa­re­puust, esial­gu oli Kuu­sa­lu val­la aren­duss­pet­sia­lis­ti Tõ­nu Am­mus­saa­re sõ­nul ka­vas pan­na tre­pi ko­ha­le lae al­la kipsp­laat.

Kui­gi Kiiu mõi­sa re­konst­ruee­ri­mis­tööd pi­did le­pin­gu jär­gi lõp­pe­ma no­vemb­riks 2017 ja val­la­va­lit­sus pi­ken­das täh­tae­ga det­semb­ri lõ­pu­ni 2017, on hoo­ne siia­ni tel­li­ja­le ehk Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le üle and­ma­ta.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Su­lev Vald­maa, kes nüüd on oma vo­li­tu­sed vo­li­ko­gu liik­me­na kol­meks kuuks pea­ta­nud, esi­tas eel­mi­se aas­ta lõ­pus Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le aru­pä­ri­mi­se. Ta soo­vis tea­da, mis­su­gu­sed tööd on Kiiu mõi­sas veel te­ge­ma­ta, mil­li­ne on uus täh­taeg ja kui suu­red on le­pin­gu mit­te­täit­mi­se va­ra­li­sed kah­jud, mil­li­seid sankt­sioo­ne ra­ken­da­tak­se.

Val­la­va­lit­su­se vast­u­se aru­pä­ri­mi­se­le koos­tas aren­dus­spet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar. Vas­tu­ses on öel­dud, et re­konst­ruee­ri­mis­tööd on kul­ge­nud vae­va­rik­kalt ja sel­leks oli hul­ga ob­jek­tiiv­seid põh­ju­seid. Ehi­tusp­ro­jekt oli koos­ta­tud põ­hip­ro­jek­ti­na, töö­joo­ni­sed koos­tas töö­võt­ja AS Evi­ko. Re­konst­ruee­ri­mis­töö­de mak­su­mus oli ala­pa­ku­tud ja kam­mit­seb la­hen­dus­te leid­mist, töö­võt­ja pa­ku­tud konst­ruk­tiiv­sed la­hen­du­sed on ol­nud liht­sa­koe­li­sed ja sõl­tu­nud hin­nast, mil­le­ga tel­li­ja ei saa­nud nõus­tu­da. Po­le ol­nud liht­ne lei­da so­bi­lik­ke konst­ruk­tiiv­seid la­hen­du­si. On ol­nud pal­ju üm­berp­ro­jek­tee­ri­mi­si ja -ehi­tu­si, see on too­nud li­sa­pin­geid ka aja­li­ses mõt­tes.

„Sa­mas ei saa jät­ta mär­ki­ma­ta mõi­sa äär­mi­selt hal­ba olu­kor­da, mi­da ei ol­nud või­ma­lik en­ne hin­na­ta, kui al­les lam­mu­tus­töö­de käi­gus,“ kir­ju­tas aren­duss­pet­sia­list.

Val­la­va­lit­sus ei nõus­tu­nud teist­kord­selt täh­tae­ga pi­ken­da­ma. Või­ma­li­ke va­ra­lis­te kah­ju­de koh­ta vas­tas val­la­va­nem, et kõik need vaid­lu­sed on ka­suks tul­nud mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­sel, sa­mas li­sa­ku­lu­sid ei ole kaas­ne­nud. Vas­tu­tu­se ja sankt­sioo­ni­de ra­ken­da­mi­se va­ja­dus tu­leb aru­tu­se­le pä­rast hoo­ne val­mi­mist ja tel­li­ja­le üleand­mist.

Tõ­nu Am­mus­saar rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et se­ni on lõ­pe­ta­ma­ta ma­ja üle­mi­se kor­ru­se põ­ran­dad. Alu­mi­se­le kor­ru­se­le pa­ni ehi­ta­ja saa­li ja val­la­va­ne­ma ka­bi­net­ti par­ke­ti, na­gu oli kok­ku le­pi­tud, ja teis­te­le põ­ran­da­te­le PVC-kat­te. Üle­mi­se kor­ru­se­le ei pan­da si­se­ku­jun­da­ja­te soo­vi­tu­sel PVC-ka­tet, vaid põ­ran­da­le va­la­tud be­toon lih­vi­tak­se ja la­ki­tak­se.