AGO KOKSER: „Teeme kõik, et bussiliine ei peaks sulgema.“

1450

AGO KOKSER: „Kahe kuuga on sõitjate arv Harju avalikel liini­del vähenenud 11 protsenti.“
Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor AGO KOKSER, kuigi kütusehind on alanenud, pole bussipiletite hinnad odavnenud. Miks?

„Meil on vedajatega riigihankelepingud viieks aastaks, neid ei ole lihtne muuta. Ei ole alust neile vähem maksta, kui esialgu kokku leppisime, ühepoolselt me lepinguid muuta ei saa.“

Sellel ajal, kui vedajaid valisite, ei osanud keegi ette näha, et kütusehind langeb?

„Valmistusime hoopis selleks, et hinnad võivad tõusta. Kirjutasime lepingusse sisse aastase viivise – kui hinnad tõusevad, maksame meie bussifirmadele eelmise aasta hindade järgi. Praegu arvestamegi aastataguseid hindu, nii kütuse kui palkade puhul. Kütuse hind 2008. aastal küll langes, kuid muud hinnad mitte.“

Kui sellel aastal hinnad alanevad, kas siis järgmisel aastal on lootust piletihindade odavnemisele?

„Kas hinnad ikka langevad? Kütus küll, aga bussijuhtide palkade osas on ameti­ühingutega sõlmitud kokkulepe. Suurtel firmadel on kollektiivlepingud ning ühepoolselt nad palka alandada ei saa. Kui palku siiski vähendatakse, saame esitada firmadele taotluse ning hakata järgmisel aastal läbirääkimisi pidama.

Meie jaoks on piletihindade langetamisest tähtsam probleem bussiliiklus üldse alles hoida. Sõitjaid on jäänud tunduvalt vähemaks. Palju töökohti on koondatud, inimesed enam tööle ei sõida, see vahe tuleb kusagilt katta. Riik annab kindla dotatsioonisumma, kuid osa rahast saame piletitulust. Aasta esimese kahe kuuga vähenes sõitjate arv umbes 11 protsenti. See on rahaliselt päris suur kaotus ning peame sellele katet otsima.“

Kust seda leida loodate?
„Mõtleme kõikidele reservidele. Püüame näiteks õhtustel aegadel suuremad bussid väiksematega asendada. Esmatähtis on, et inimesed saaksid veetud. Praegune ühis­transpordisüsteem on üles ehitatud tööl- ja kooliskäijate järgi, et rahuldada nende põhivajadused. Nii-öelda auke me lubada ei saa. Kuigi rahvast reisib tunduvalt vähem, siis bussid ikkagi sõidavad ja vedajatele tuleb maksta.“

Kas on oht, et mõned liinid võetakse käigust ära?

„Praegu küll ei ole, teeme kõik selleks, et liine ei peaks sulgema. Niipea, kui hakkame praegu toimivat süsteemi lõhkuma ja mõne liini sulgeme, järgneb ahelreaktsioon. Pigem püüame inimestele luua paremaid tingimusi või pakkuda soodustusi, et nad hakkaksid ühistranspordiga sõitma. Selleks on muidugi vaja, et inimestel oleks tööd. Kui tööl ei käida, ei sõideta  ka ühistranspordiga. Kahjuks on Harjumaal töötus väga suur ja suureneb veelgi.

Esimese kvartali kokkuvõtted selguvad 20. aprilliks, nende põhjal esitame majandusministeeriumile kindlasti taotluse lisaraha saamiseks. Praegu saame riigilt 60 protsenti dotatsiooni, 40 protsenti katame piletituluga. Vaja oleks riigipoolse osa suurendamist või piletihinnatõusu, kuid piletihinda tõsta ei saa, jääme ka neist sõitjatest ilma. Siis läheb teenus mustale turule.“

Peate silmas oma autodega reisijate vedamist?

„Jah. Kommertsliinide kohta päris nii ei ütleks, kuigi ka nendel on palju rikkumisi.“

Kas kommertsliinide kohta on palju nurinaid?

„Eelmisel aastal moodustati Harju maavalitsuse juurde kontrollgrupp. Esimene prioriteet olid piletimüügi ja busside kontrollimine avalikel liinidel, kuid kontrollisime ka kommertsliine. Oli palju pahameelt, kuid seadus on kõigi jaoks üks – pileteid peavad müüma kõik vedajad. Ka kommertsliinis, kus on piletita reisijaid, trahvime nii juhti kui sõitjat. Kui sama firma bussi puhul on rikkumine juba mitmendat korda, trahvime ka firma omanikku.

Kontrollide käigus oleme avastanud päris palju rikkumisi, algatatud on väärteomenetlusi – kommertsliinid ei pea sageli sõiduplaanidest kinni, bussid ei ole tehniliselt korras. Kui bussid on pilgeni täis, on seal ka seisjaid. Tavabussis seisjaid olla ei tohi, buss peab olema selleks kohandatud ning siis ei tohi liikumiskiirus olla suurem kui 60 kilomeetrit tunnis. Et tagada reisijate ohutus, teeme ka politseiga ühisreide.“

Millistes Harjumaa piirkondades on rikkumisi kõige rohkem?

„Neid on igal pool. Mõni saab paremini hakkama, mõni mitte. Maavanemale on tehtud ettepanek mitte pikendada ühe kommertsliini luba.“

Avalike liinidega enam probleeme pole?

„Aeg-ajalt väikseid probleeme ikka on, mõni buss näiteks hilineb. Kuid massilist ärajäämist nagu varem, kindlasti ei ole. Sellest ajast alates, kui hakkasime ise piletitulu korjama, on meil vedajatega konkreetsed suhted – kui töö on tehtud, maksame, kui töö on tegemata, ei maksa. Lootsime, et saame selle pealt ka natuke kokku hoida, kuna mõni reis jääb ikka ära, kuid kokkuhoidu ei tulnud. See on muidugi hea, bussid sõidavad, peavad graafikust kinni, inimesed on rahul.“

Kui kaugel on ühtse piletisüsteemi rakendamine?

„Hanked on kohtuvaidluste rägastikus, kuid me pole maha matnud mõtet teha Tallinnaga ühtne piletisüsteem. Läbirääkimised transpordiametiga käivad, soovime, et kasvõi ühe põhipileti saaks sel aastal teha Tallinnale ja Harjumaale ühise.“