Mars­ruut­tak­so­de väl­ju­mi­sae­ga­de vä­hen­da­mi­sest

AN­NE EEN­PA­LU, Aru­kü­la ela­nik

Üks olu­li­se­maid va­ja­du­si oma as­ja­toi­me­tus­tel Tal­lin­nas on ühen­dus­sõi­tu­de või­ma­lus. Ol­gu nen­de sõi­tu­de põh­ju­sed kor­ra­li­sed nõu­pi­da­mi­sed, esi­ne­mi­sed, kü­las­käi­gud, teat­ri­tes ja kont­ser­ti­del käi­mi­sed. Mõ­ned päe­vad ta­ga­si sain siia­ni vä­ga sood­sa mars­ruut­bus­si ju­hilt tea­da, et vä­hen­da­tak­se lii­ni 244 Tal­linn-Aru­kü­la väl­ju­mi­sae­gu. See on vä­ga häi­riv uu­dis! Sõit­jad on koo­liõ­pi­la­sed, tööl­käi­jad, ter­vi­se­ga kim­pus kes­kea­li­sed ja vä­ga ea­kad, kel­lel po­le au­tot. Sa­ge­da­se sõit­ja­na näen, kui­das tihti on mars­ruut­buss sõit­ja­test pun­gil, nüüd lä­heb olu­kord aga kee­ru­li­seks. Nii­gi on nä­da­la­va­he­tus­tel ja rii­gi­pü­ha­del sõi­dua­jad vä­ga har­vad. See teeb mee­le mõ­ruks, kui oled sun­ni­tud õh­tu­se teat­ris­käi­gu ära jät­ma ehk siis lah­kud üri­tu­selt poo­le pealt, et maa­le ko­ju ta­ga­si saa­da. See­ga tun­nen mei­le ko­gu sü­da­mest kaa­sa. Kui­das vas­tu või­del­da, ei tea, sest meist sõi­de­tak­se ju ai­na tee­rul­li­ga üle, ilm­selt ra­ha­lis­te kal­ku­lat­sioo­ni­de pä­rast. Kah­ju, vä­ga kah­ju!