Anija vallavolikogu liige MARINA PETROVA juhib Kehra tehase tootekontrolli osakonda.
Anija vallavolikogu liige MARINA PETROVA ütleb, et tootekontroll on tehases range: „Väga harva saame oma toodete kohta kaebusi.“
Anija vallavolikogu liige Marina Petrova tuli Venemaalt Kehrasse 35 aastat tagasi, kui asus tööle tehase paberitsehhis. Nüüd on ta ASis Horizon tootekontrolli osakonna juhataja. Kolmandat korda valisid Anija valla elanikud ta enda esindajaks vallavolikokku. Seal on ta keskkonna- ja turvalisuse komisjoni ning revisjonikomisjoni aseeesimees.
Marina Petrova sõnul ei ole ta, erinevalt paljudest tuttavatest, kes on aja jooksul Tallinna kolinud, kunagi selle peale mõelnud, sest talle meeldib Kehra. 1990ndate alguses, kui tehas läks pankrotti, õppis ta ära eesti keele ja kui jälle võimalus avanes, naases tehasesse tööle paberitsehhi juhatajana.
Marina Petrova: „Tegelikult oli mul kogu aeg siin elades huvi eesti keel selgeks õppida, aga töö ja pere kõrvalt oli raske leida aega. Kui tehas pankrotti läks, siis oli vaja keel selgeks saada. Selle eest olen väga tänulik Kehra gümnaasiumi endisele eesti keele õpetajale Aino Kukele, kes andis kohalikele vene inimestele keeletunde. Käisin tema juures kokku neli aastat. Ta oli väga range ja nõudlik. Kõik, kes tema käe all õppisid, said keele selgeks. Aino Kukega suhtleme siiani ja saame hästi läbi.“
Volikogu liikmena on paljud tema toetajad vene rahvusest ning seetõttu on ta nende olukorraga Anija vallas hästi kursis. Ta ütleb, et venekeelne elanikkond, kellel on töö, ei ela Kehras halvasti. Probleem on aga selles, et elatakse infosulus.
„Nooremal põlvkonnal seda muret ei ole, sest vaid üksikud nendest ei valda eesti keelt. Vanema põlvkonnaga on raskem, sest nemad peavad keele saama selgeks omal käel ja töö kõrvalt ei ole see alati lihtne. Nende puhul tuleb olla lihtsalt tolerantne. Kui nemad siia tulid, olid teised ajad,“ räägib Marina Petrova.
Kuigi ta ise mõistab ja räägib eesti keelt päris vabalt, palub ta volikogu materjalid saata endale varakult, nende lugemine ja täpne arusaamine võtab rohkem aega kui eestlastest kolleegidel.
Volikogu liikmena suhtleb Marina Petrova paljude kehralastega. Ta ütleb, et kui käib laupäeval sisseoste tegemas, siis poodi vaata et ei jõuagi, sest arvukalt inimesi tuleb turuplatsil rääkima: „Neil on alati küsimusi ja muresid, millega pöördutakse minu kui volikogu esindaja poole. Tihti ei saa inimesed päris hästi aru, mida meie töö endast kujutab, millised on volikogu liikme ülesanded. Püüan neile selgitada, sest ega minagi nii täpselt teadnud, enne kui ise volikogu liikmeks sain. Aga loomulikult on hea, et räägitakse, kui on mingi probleem. Saan informatsiooni vallavalitusesele edasi anda, et asi saaks korda tehtud.“
Viimaste aastate üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks ja õnnestumisks Anija vallas peab Marina Petrova ÜVK valmimist. See on vallarahvale tähtis. Suurima probleemina nimetab ta aga teede halba olukorda. Samuti leiab ta, et Kehras võiks olla rohkem üritusi.
„Anija valla kodukandipäev on muutunud külade sündmuseks. Ma ei ole vastu, et see toimub külades, kuid arvan, et ka Kehras võiks olla igal aastal üks suurem pidu rahvale. Vanemad inimesed tahavad peol olla mõne tunni ja Kehras saavad nad iga kell koju minna, kui soovivad. Küladest pääseb Kehrasse tagasi alles siis, kui buss läheb. Möödunud suvel toimunud Horizoni juubelipidu meeldis kõikidele ja tõi inimesed kokku. Midagi sellist võiks Kehras igal aastal olla, muidugi mitte nii suurelt.“
Huvitegevust vene rahvusest elanikkonnale on tema arvates Kehras üsna vähe. Pärast tehase klubi sulgemist ei ole nendel inimestel enam kombeks huviringide tegevusest osa võtta ja seda teevad vaid vähesed.
„Neile võiks mingit tegevust pakkuda, kuid kahtlen, kas nad hakkaksid osa võtma. Pigem arvan, et kuna see traditsioon on katkenud, siis enamik seal ikka käima ei hakkaks. Olen küll üldiselt optimist, aga selles osas pessimist,“ naerab Marina Petrova.
Tema enda hobid on kepikõnd ja lugemine ning suviti oma aiamaal töötamine. Kehras on ilusaid kohti, kus sporti harrastada ning Jägala jõge peab ta linna uhkuseks.
„Väga ilus on tee raudteest mööda jõe äärt Kaunissaareni. Seal käin regulaarselt kepikõndi tegemas ja peab ütlema, et päris palju inimesi harrastab liikumist. Meie valla võlu ongi tema loodus, see on peamine põhjus, miks siia tulla.“
Kuigi enda sõnul tal palju vaba aega pole, meeldib Marina Petrovale lugemine: „Loen praegu oma kodus leiduvat klassikat. Raamatud on venekeelsed, kuid loen ka eestikeelseid ajalehti. Kuna mul on Kehras aiamaa, siis suviti meeldib seal tööd teha, inglise keelt õpin ka.“
Viimase selgituseks ütleb Marina Petrova, et seda on vaja, sest tehas on nüüd rahvusvaheline ettevõte, kus üks töökeel inglise keel ning koosolekutel on vaja jutust aru saada.
