
Kuusalu vallavolikogu esimeheks valitud Mait Kröönström on kohalikus poliitikas olnud 25 aastat – alates 1993. aasta valimistest, kui sai Loksa vallavolikogu liikmeks. Ta oli Loksa ja Kuusalu valla ühinemise üks toetajaid ja eestvedajaid ning alates valdade liitmisest 2005. aastal on kuulunud Kuusalu vallavolikogusse.
„Et minust saab volikogu uus esimees, oli üsna viimase hetke otsus. Läbirääkimiste käigus öeldi, et teisi variante eriti pole, kui tahame muutustega edasi minna,“ kommenteerib Mait Kröönström, kes on Kuusalu volikogu praeguses koosseisus üks staažikamaid kohalikke poliitikuid. Uue võimuliidu vallavolinikest on tal kõige pikaajalisem volikogukogemus.
Volikogu uus esimees tõdeb, et Kuusalu valla poliitikas on viimased kuud olnud keerukad: „Valla avatud juhtimise leping sõlmiti valimisliiduga Ühine Kodu, kus on harjutud ainuisikulise juhtimisega – kas vallavanema arvamus või vale arvamus. Kuid jäigalt jõupositsioonilt ei ole õige valda juhtida. Kui täitevvõim hakkab volikogule ütlema, mida ja kuidas tuleb teha, siis ei juhita valda enam demokraatlikult, ikka vastupidi peab olema. Just selle pärast ma avatud juhtimise lepingule alla ei kirjutanud, peatasin kolmeks kuuks volikoguliikme volitused. Olen varem olnud senise vallavanemaga samas valimisliidus, selline juhtimisstiil hakkas vastu ning eelmisel valimisperioodil kandideerisin IRLi nimekirjas, jäime volikogus opositsiooni. Ma ei uskunud koostöösse temaga – et hakkaks arvestama kõigi osapooltega.“
Ka uue võimuliidu läbirääkimised oli Mait Kröönströmi sõnul keeruline protsess: „Nimekirju on mitu ning raskeks tegid läbirääkimised staažikamate volinike ärategemishirmud – kui uuendusmeelset või teistmoodi sai pakutud, siis kardeti, et midagi peab selle taga olema. Ju varasemad kogemused panid nii mõtlema. Tundub, et suuremad hirmud on üle läinud, kohad on nimekirjade vahel jagatud, koostöö peaks sujuma. Loodan, et saame hakata koostööd tegema volikogu kõigi osapooltega Kuusalu valla arendamiseks.“
Ta ütleb, et senist kogemust silmas pidades on uue võimuliidu eelistus erapooletu vallavanem: „Pool energiast on viimastel aastatel läinud koalitsiooni ja opositsiooni omavahelistele jagelustele. Kui võimule on tuldud, siis on hakatud tegelema enda positsiooni kindlustamisega ja jälgitud, et mitte valijate hääli kaotada. See on pidurdanud valla arengut. Kuusalu kooliga toimunu on selle ere näide – keegi ei tegelenud ruumipuuduse küsimusega, sest oleks tulnud teha ebapopulaarseid otsuseid. Nii jäigi valla arengukavasse koolivõrgustiku osas kolm stsenaariumit, ei valitud välja ühte, millega oleks edasi mindud.“
Mait Kröönstöm on ligi 20 aastat juhtinud Loksa päästekomandot ja on Eestis üks väheseid, kui mitte ainus, kelle kutsusid pealikuks komando töötajad. Loksal hakkas ta päästjana tööle 1993. aastal, juhtkonnaga tekkinud erimeelsuste tõttu lahkus, oli mõne aasta tööl Tallinna lennujaama päästeteenistuses.
1990ndate aastate alguses valiti Mait Kröönström Kolga-Aabla külavanemaks, on Kolga-Aabla külaseltsi üks asutaja ja juht. Viis aastat tagasi aitas ta asutada MTÜ Kuusalu Vabatahtlike Selts ning on sellegi juht. Ta oli ka Rada jalgpalliklubi asutajate seas, mängis aastaid Rada jalgpallimeeskonnas, lõpetas võistlemise neli aastat tagasi. Kümme aastat on ta olnud jalgpallikohtunik, vilistab Eesti A-kategooria meistrivõistluste mänge, kokku on osalenud kohtunikuna 280 jalgpallimatšis.
Kaks aseesimeest
Kuusalu vallavolikogul pole siiani kaht aseesimeest olnud. Mait Kröönström selgitab, et nii on varemgi tehtud, ka Loksa vallas oli mõnda aega volikogul kaks aseesimeest: „Olen põhitööga hõivatud ja Marti Hääl samuti, võib juhtuda olukordi, kus kummalgi pole võimalik volikogu tööst osa võtta. Teine aseesimees Margus Soom saab vajadusel asendada. Täiendavaid kulutusi sellest Kuusalu valla eelarvesse ei tule. Leppisime kokku, et hüvitisi volikogutöö eest me ei muuda, ka edaspidi makstakse hüvitist ühele aseesimehele.“
Marti Hääl on Tammistu külavanem, on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, töötanud tippjuristina advokaadibüroos. Ta on Alexela Grupi üks omanikke ja juhatuse liige.
Marti Hääl lausus volikogu istungil, et uue võimuliidu kohta on liikumas hirmujutud, kuidas tullakse Kuusalu vallamajas ja allasutustes töötajaid lahti laskma: „Liikumas olevat ka nimekiri, keda vaja vallandada. Mingit nimekirja ei ole ja on kahetsusväärne, et muidu lugupeetud inimesed sellist laimu levitavad. Meie eesmärk on tuua uue vallavanema abil valda värsket isiklike huvideta vaadet ja ümbritseva elu kiirete muutustega sammu pidamiseks vajalikke muutusi.“
Marti Hääl toonitab, et mõistlik oleks anda uuele vallavalitsusele võimalus oma tegudega näidata, kes nad on: „Nagu ka uue võimuliidu aluseks olev koostööleping sedastab, on eesmärk laiapõhjaline kaasamine ja valdkondlike arengukavade senisest strateegilisem tähendus. Mitte kümmekond volinikku ei peaks otsustama koalitsioonilepingus, mis on vaja ära teha, vaid ikka avalikult ja läbipaistvalt menetletud arengukavad annavad selleks ülesande vallavalitsusele.“
Margus Soom on Kuusalu vallavolikogusse valitud kolmandat korda. Ta kuulub Reformierakonda, on erakonna Kuusalu piirkonna esimees. Volikogu eelmises koosseisus kuulus koos Ühise Koduga moodustatud koalitsiooni ning valiti eelarve- ja arengukomisjoni esimeheks, lõpuks taandas end ametist.
„Poliitiline teerull ei arvestanud komisjoni ettepanekutega, astusin tagasi protestiks selle vastu. Üks vaidlusteema oli Kiiu mõisa renoveerimine, ka teede arengukava koostamisel ei võetud meie komisjoni kuulda. Vallas ei olnud avatud juhtimist ja see on läinud vallarahvale kalliks maksma – kooli konteinerite summa oleksime suutnud kokku hoida, hoolekandemaja maksumus kipub kujunema kõrgeks, Kiiu mõisa renoveerimise tegelik maksumus on miljonist eurost ligi kolmandiku kallim,“ lausub Margus Soom.
Võimuliidu leping
Uus võimuliit deklareerib koostöölepingus aastateks 2018-2021, et on valmis sel perioodil teostama avalikku võimu ja võtma sellega kaasneva vastutuse Kuusalu vallas. Allakirjutanud kinnitavad, et koalitsioon on avatud läbirääkimisteks ja koostööks kõigi Kuusalu vallavolikogusse valitud volinikega.
Kokku on lepitud, et selgitatakse välja valla täpne finantsseis, uuendatakse eelarvestrateegiat, huvigruppe kaasates vaadata läbi kehtivad arengukavad ning reformitakse valitsemist avatumaks, kaasaegsemaks ja valla rahvast kaasavamaks.