MAIE ORAV: „Tantsupidu Kuusalus on mu kummardus kodukandile.“

2278
Rahvatantsujuht, Meeste Tantsupidude idee autor ja pealavastaja MAIE ORAV on loonud sadakond tantsu. Foto KAIRI VOOSALU

Meeste Tantsupeo algataja MAIE ORAVA lapsepõlvekodu on Kuusalu vallas Uuri külas.

lk 6Möödunud laupäeval, 28. mail kogunesid Maie Orava pere-liikmed ja lähedased sõbrad Uuri külla Trullukse mäele tähistama rahvatantsu- juhi 75. sünni-päeva. Trulluksel elab juubilari kasuõde Helga Usar, selle maadel asuv mäeveer ehk  kaldapealne on Tarvanpää rahvatantsijate abiga korrastatud kokkusaamiskohaks.
Maie Orav nimetab seda pühaks paigaks: „See on väga ilus koht, avaneb vaade Kolga lahele. Sinna on mu sünnipäevadel puid istutatud, nüüd istutasin tamme. Kui saan saja-aastaseks, on nende puude juurde oodatud mu sünnipäeva tähistama mu head kaaslased. Trullukse kaldapealsel on peetud ka Uuri küla päeva.“
Ta ütleb, et kodukülla jõuab mõnel aastal rohkem, teisel vähem. Kuna kultuurivaldkonna inimestel on tihti nädalavahetused hõivatud, on pidanud osadest suguvõsaüritustest ilma jääma.
„Olen oma toreda ja sõbraliku suguvõsa üle uhke, kokkusaamistel alati lauldakse ja ka tantsitakse. Iga pidu on meil omanäoline ja vigureid täis,“ lausub Maie Orav.
Tema isapoolne suguvõsa kannab Veskari nime. Esiisad alustasid vesiveski pidamisega Kahala-Kursil, nende vesiveski on viidud Tallinnasse vabaõhumuuseumisse. Pere liikus edasi Uuri külla. Maie Orava isal Villem Veskaril oli viis õde, poolõde ja -vend. Isa õdede järeltulijaid elab Kuusalu vallas palju – Veersalud, Murud, Rebased-Külamad.
Emapoolne suguvõsa on Heimsalid. Ema Ida-Juliane oli pärit Uuri külast Karjaku talust. Maie Orava emapoolne vanaisa oli kuulus torupillimängija Jakob Kilström, eestistatud nimega Jakob Uhi, kes elas Leesil.
Emapoolse vanaema kaudu on Maie Orav sugulane Veljo Tormisega – vanaema isa ja Veljo Tormise vanaema olid vend ja õde.

Sündis tantsujalgadega
Suguvõsa vanemad liikmed meenutavad, et Maie Orav tantsis lapsena kogu aeg, oli sündinud tantsujalgadega. Ta ise ütleb selle kohta, et pidevalt kalpsas, ei kõndinud, tantsuhuvi ja -vajadus on sünniga kaasa antud.
Rahvatantsu tantsis ta esmakordselt 8aastaselt Uuri kolhoosi lõikuspeol Jüri talu karjamaal – esitasid koos kasuõe Helgaga „Tuljakut“. Helga tantsis poisi ja tema tüdruku osa.
„Etteaste oli vägev, Helga oli poisi riietes. Ma ka laulsin samal peol solistina, esitasin Boris Kõrveri „Kaluri laulu“,“ meenutab Maie Orav.
Kui ta käis Uuri kooli ehk Kolga mittetäieliku keskkooli 5. klassis,  tantsis  koos  tüdrukutega  Helju  Mikkeli  uusloomingulist  tantsu  „Lina“, mis  nõudis  palju  proove.
Koolipidude kohta märgib ta, et need olid põnevad, kogu suguvõsa tuli vaatama, pärast esinemisi kestis pidu tantsides poole ööni, lapsed ja täiskasvanud tantsisid üheskoos.

Uuri koolis üle saja õpilase
Maie Orav kirjeldab, et kui tema hakkas 1948. aastal koolis käima, oli Uuri koolis kindlasti sadakond õpilast või rohkemgi, sest lõpu­klassis õppisid kõik need, kelle õpingud olid sõja ajal katkenud.
„Mul on foto, kogu koolipere on üles rivistatud kooliaia nurka, õpilasi oli nii palju, et kõik ei mahtunud pildile. Inimesed olid rõõmsad, et sõda oli läbi saanud. Energiat oli palju, selline positiivne hoiak oli.“
Kui oma esimesele töökohale tuli õpetaja Sirje Mering, kellest hiljem  sai  Leesi  kooli  direktor,  algas huvitav aeg, õpiti laulumänge ja tantse, igal kevadel oli näiteringi etendus.
„Koolinädal oli siis kuuepäevane, pühapäeviti käisime õpetaja kodus näitemängu harjutamas. Kaugemad õpilased elasid internaadis, mina käisin kooli ja tagasi jala.“
Maie Orav kiidab, et üks imeline õpetaja oli ka Arno Lepnurm, kes pani nende klassi kõik poisid puhkpilliorkestris mängima. Kui vahepeal eksisteeris Loksa rajoon, olid palju esinemisi Loksal.
„Minu esimeseks tantsuõpetajaks sai Karin Vahter, kellega koos tantsisime rajooniülevaatusel „Uisutajate valssi“. Minu soolotantsuks kujunes „Ungari tants“, mille jaoks sai tehtud patsidega parukas. Karin Vahter kinkis mulle kooli lõpukingiks Ullo Toomi raamatu „Eesti rahvatantsud“, sellest hetkest teadsin kindlalt, et tahan tantsu õppida. Läksin Tallinna Kultuurharidusala Kooli, mis on Viljandi Kultuuriakadeemia eelkäija.“

14aastasena kultuurikooli
Uuri kooli 7. klassi lõpetas Maie Orav 1955. aastal. Ta jutustab, et lõpueksameid oli siis 12, igas aines suuline ja kirjalik. Eksam tuli teha ka Nõukogude Liidu konstitutsioonist.
Kodukülast lahkus ta 14aastasena. Kui lõpetas Tallinna Kultuurharidusala Kooli, suunati tööle Väike-Maarjasse, kümme aastat oli seal kultuuritöö organiseerija ja rahvatantsuõpetaja.
Siis kutsuti Rakveresse ETKVLi klubisse rahvatantsujuhiks, aasta hiljem sündis tema algatusel rahvatantsuansambel Tarvanpää.
„Tarvanpää on siiani olnud minu kodukollektiiv, kahe aasta pärast võin tähistada 50 aasta möödumist rahvatantsuvaldkonnas tegutsemise algusest.“
Selle aja jooksul on Maie Orav loonud sadakond tantsu. Oma kodukandiga seotud tantse on 4-5, kõige uuem neist „Uuri kõla“, mis esitatakse tuleval pühapäeval Orava Tantsupeol Kuusalus proloogina. Muusika autor on tantsulooja poeg Madis Orav.
„Olen kinkinud tantsijatele tantsud, Orava Tantsupeol kingivad nad tantsud mulle tagasi. Kuusalus on sümpaatne ja ilus staadion, roheliste servadega üles. Usun, et tuleb kena pidu,“  lisab juubilar.
Ta rõhutab, et tants mõjub teraapiliselt, annab energiat: „Kui lähed koju, paned muusika mängima ja tantsid endale, saad kõigist muredest lahti. Keha on me hinge kodu, keha vajab hoidmist.“