Magus mak­su­pomm met­sao­ma­ni­ke­le

Jaa­nus Aun,
Era­met­sa­kes­ku­se ju­ha­tu­se lii­ge

Aas­ta­te jook­sul on füü­si­li­sest isi­kust met­sao­ma­ni­ke arv olu­li­selt ka­ha­ne­nud. Aas­tal 2015 kuu­lus 65 pro­tsen­ti era­met­sa­dest füü­si­lis­te­le isi­ku­te­le, nüüd on 60 prot­sen­ti. Met­sa­maa kui ka­pi­tal on koon­du­nud üha enam et­te­võ­te­te kät­te.

Põh­ju­seid on mi­tu. Meie era­met­sao­mand on taas­tek­ki­nud maa­re­for­mi kau­du. Met­sa said ta­ga­si ka met­saas­ju mit­te­tund­vad, met­sao­man­dist kau­gel ela­vad ini­me­sed. Nii on tih­ti ol­nud liht­saim tee see ko­gu täie­ga ära müüa – maa ja mets koos.

Sel­list suh­tu­mist on sü­ven­da­nud kaua keh­ti­nud tu­lu­mak­su­sea­du­se sä­te, mis va­bas­tas maa­re­for­mi raa­mes ta­gas­ta­tud maa müü­gi tu­lu­mak­su ta­su­mi­se ko­hus­tu­sest. Nüüd on olu­kord muu­tu­nud. Läi­nud ke­va­del teh­ti tu­lu­mak­su­sea­du­ses­se muu­da­tus, mis an­nab füü­si­li­sest isi­kust met­sao­ma­ni­ku­le või­ma­lu­se müüa aas­tas raieõi­gust või met­sa­ma­ter­ja­li 5 000 eu­ro ula­tu­ses mak­su­va­balt. Ku­na jät­ku­valt saab met­sa müü­gi tu­lu­sid kolm aas­tat eda­si lü­ka­ta, tä­hen­dab see, et kui müüa näi­teks 15 tu­han­de eu­ro eest, siis saa­dud tu­lu kol­me aas­ta pea­le ära jao­ta­des ei te­ki­gi tu­lu­mak­su ta­su­mi­se ko­hus­tust.

Li­saks saab en­da met­sa­de ma­jan­da­mi­se­ga seo­tud ku­lud müü­gi­tu­lu­dest ma­ha la­hu­ta­da. Nu­ti­kalt ma­jan­da­des saab en­da mak­su­ko­hus­tu­se üs­na­gi ta­ga­si­hoid­li­kuks või lau­sa nul­li viia. Se­da eri­ti väik­se­ma­ma­hu­lis­te raie­te kor­ral ja met­sa­kas­va­tus­se ku­lu­sid te­hes. Ku­na mak­su­sea­du­se nüan­sid on pa­ra­ta­ma­tult kee­ru­li­sed, on nõuan­de saa­mi­seks mõist­lik võt­ta ühen­dust met­sa asu­ko­ha­järg­se met­saü­his­tu­ga.

Sood­sat mak­su­sea­dust ar­ves­ta­des kaob iga­su­gu­ne mõ­te müüa pui­tu nii-öel­da mus­talt – kaht­las­te­le ost­ja­te­le do­ku­men­te vor­mis­ta­ma­ta ja su­la­ra­ha käest-kät­te an­des. Era­met­sa on või­ma­lik hal­la­ta ka sel­li­selt, et mak­su­ko­hus­tust ei te­ki või te­kib väi­ke­ses ula­tu­ses. Ees­ti se­ni­ses prak­ti­kas on met­sa­maa hin­nad jär­je­pi­de­valt üles­poo­le rüh­ki­nud. Sa­jan­di­va­he­tu­sel mak­sis maa-ame­ti te­hin­gus­ta­tis­ti­ka and­me­tel üks hek­tar met­sa­maad kesk­mi­selt 837 eu­rot, 2019. aas­tal 3 848 eu­rot. Hin­nad on roh­kem kui 20 aas­ta­ga enam kui nel­ja­kor­dis­tu­nud. Na­gu üks Bri­ti met­sa­mees era­vest­lu­ses kin­ni­tas – küm­ne aas­ta ta­gu­ne fi­nantsk­riis pa­ni ini­me­sed roh­kem met­sa ja vä­hem akt­sia­tes­se in­ves­tee­ri­ma. Nii on kind­lam. Mets kas­vab juur­de ka siis, kui bör­sid ku­ku­vad või ko­roo­na­pan­dee­mia maail­ma luk­ku pa­neb.

Ees­ti elab pal­jus­ki met­sast. Met­san­dus koos pui­du­töös­tu­se­ga an­nab ot­se­selt ku­ni 30 000 töö­koh­ta, mis üld­ju­hul asu­vad maa­piir­kon­da­des. Ja taas üle­rää­ki­mist va­jav tõ­de on, et val­da­valt lä­he­vad pui­du­too­ted eks­por­ti ehk met­san­dus toob Ees­tis­se sis­se ra­ha, mil­le eest saa­me oma­kor­da Ees­tis mit­te­val­mis­ta­ta­vaid kau­pu im­por­ti­da.

Se­ni ku­ni me ka­su­ta­me pui­tu, on met­sa­de ma­jan­da­mi­ne va­ja­lik. Ees­tis on pal­ju puid ja vä­he ini­me­si. Nii on­gi meie või­ma­lus tar­ga met­sa­ma­jan­da­mi­se kau­du Ees­ti ini­mes­te­le tu­lu tee­ni­da – met­si kas­va­ta­da ja sealt va­ru­tud pui­dust too­teid eks­por­ti­da. Meist pal­ju jõu­ka­mad Põh­ja­maad on oma met­si aas­ta­küm­neid ma­jan­da­nud. Raie jä­rel met­si uuen­da­des, noo­ri met­si hool­da­des ja vee­režii­mi re­gu­lee­ri­des on Soo­me met­sa­des tä­na­päe­val pui­tu üle poo­le roh­kem, kui oli 50 aas­tat ta­ga­si. Tark te­gut­se­mi­ne, seal­hul­gas suh­tu­mi­ne, et met­sa ma­jan­da­mi­ne po­le ai­nult raie, an­nab jõu­kust juur­de. Nii ta­sub ka meie met­sa-o­ma­ni­kel mit­te maast loo­bu­da, vaid met­sa tar­galt ma­jan­da­da. Saab ise ka­su, või­dab ühis­kond, las­te­le pä­ran­da­tak­se eda­si ter­ved ja tu­ge­vad met­sad.