Madalam käibemaks tooks odavama toidu

788

jaanus
JAANUS MARRANDI, Riigikogu maaelukomisjoni liige, sotsiaaldemokraat

Viimaste kuude toiduainete hinnatõusud on teinud väga paljude inimeste meeled mõruks. Paraku pole loota, et jõulumelus ja uue aasta saabudes võiksid tulla ka odavamad hinnad. Vastupidi,  hinnad tõusevad ja ei aita selle vastu ka kramplikud kinnitused, et euro hindu ei tõsta.  Peaminister on öelnud, et hinnatõusus on süüdi põllumehed, kes toiduaineid ekspordivad. Rahandusminister kiirustas omalt poolt kinnitama, et hinnatõusu põhjused on väljaspool Eestit ja riigil üleüldse ei olevat võimalik mitte midagi selle  pidurdamiseks ette võtta. Mõlemad ministrid esitavad veendunult omi reformierakondlikke dogmasid, mis aga pole tegelikkuses ei majanduskriisi eel ega ajal vett pidanud.

Kangelaslik võitlus iseenda ülesblufitud eelarve väiksemaks lõikamisel, üleöö tõstetud käibemaks ja pangandus­kriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine koos turgude kukkumisega lõidki kokku kombinatsiooni, mis pani ettevõtluse hinge vaakuma.

Eestis ei jäänud ettevõtjatel muud üle, kui hinge kinni hoides oodata, et teiste riikide hiiglaslikud abipaketid tõmbaksid sealse ettevõtluse käima ja päästaksid ka Euroopa serval asuva ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse.  Paljuski tänu Rootsi ja Saksamaa, aga ka teiste riikide jõupingutustele on kriis ka meil läbi saamas. Üheks kriisist väljumise kaasaandeks on toiduainete hinnatõus.

Toiduainetetööstused asusid kriisi „poomisnööri“ lahti arutama – kuna laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda raha arengu tarbeks tarbijate käest. Ärakukkunud käivetega kaubandus keeras hinnatõusule omakorda vinti juurde. Tänases, vähendatud palkadega Eestis on aga toiduainete hinnad väga paljude jaoks talumatult kõrged. Me oleme olukorras, kus toit maksab sama palju või isegi vähem kui mujal Euroopas,  aga palgad on kordades väiksemad.

Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes riikides on see koguni null protsenti. Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti siin muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Ka uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusama mõjuga toidukaupade alandatud käibemaks on.

Kriitikud räägivad, et kogu vaheraha pistab taskusse kaupmees ja hinnad ei lange. Usun, et kõigile on selge, et tiheda konkurentsi ja kukkunud käivete tõttu on kaubandusketid tegemas mida iganes, et suurendada oma käivet ja turuosa. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.

Rahandusminister on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev  majanduskasv. Toiduainete madalam käibemaks mõjutab positiivselt nii põllumajandust  kui ka  toiduainetetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva vastusurve hinnatõusule.

Madalamast maksust tulenev odavam toit on võla tasumine Eesti inimestele, kes on pidanud  valitsusliidu lihtsameelse rahanduspoliitika tõttu rihma pingutama. Ettevõtjatele on ta aga riigipoolne abipakett, mis jäi õigel ajal tulemata.