Juulikuu viimasel, väga vihmasel õhtul juhtus Anijal midagi väga ilusat. Küünaldest valgustatud mõisakeldris kõlasid muusika ja luule. Ja kuigi korraldajad kartsid, et publik külmub ära, oli vastupidi väga soe. Luulehuvilisi oli kokku tulnud nii palju, et rohkem poleks ka mahtunud.
Poetess Kristiina Ehin luges oma viienda, seni viimase kogu, tänavu mais ilmunud „Emapuhkuse“ luuletusi, sõnale vahelduseks tantsis moderntantsija Karmen Ong keldriseintele põnevaid varje tekitades Jaan Kriveli klarneti saatel.
Kristiina Ehin mõjub oma hapruses ja ühtlasi tugevuses tõelise ilmutusena. Ta oleks nagu mingist teisest maailmast pärit: imekaunis, rahulik, leebe. Luuletaja räägib nii tavalistest asjadest – naine ja ema olemisest – ja ometi on see ehmatavalt kaunis luule väga mõjuvate kujunditega. „Emapuhkus“ ongi kirjutatud praegu kahe ja poole aastase lapse kõrval emarolli sisse elades. Tänapäeva ja minevikku seob ta oma perepärimuste kaudu, paneb luuleridadesse vanaemade jutustatud lood. Ta ise kommenteeris seda nii, et tema arvates on parem, kui need on kusagil raamatus, mitte sahtlis leidjat ootamas.
Meeldiva elamuse eest tuleb tänada eelkõige Raasiku rahvamaja juhatajat Margit Erikut, kes kutsus kohale nii esinejad kui publiku ja hoolitses, et kõik sujuks. Luuletund oli üks tänavustest Harju-Jaani kihelkonnapäevade ettevõtmistest. Õnnestumisele aitasid kaasa Anija mõisa lahke perenaine Pille Kulla, mõisa teisele korrusele kena kohviku üles seadnud Margit Kuusik ning SA Anija Mõisa Haldus juht Tiit Laur.