Väljavõte vabariigi valitsuse määruse eelnõu seletuskirjast.
Tegu on loogilise kooslusega, kus kaks omavalitsust täidavad haldusreformi omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi.
Arvestades haldusreformi seaduse kriteeriume, eesmärkide ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtet, on Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemisel üheks omavalitsusüksuseks positiivne mõju haldusreformi eesmärkide täitmisele.
Alljärgnev mõjude hinnang tugineb eksperthinnangule ja selle on heaks kiitnud haldusreformi ettevalmistamiseks moodustatud Põhja-Eesti piirkondlik komisjon.
1. Ajalooline põhjendatus
Ajalooline Kuusalu kihelkond (asutati 13. sajandi alguspoolel) kattub suures osas tänase Kuusalu vallaga, ka vallasisese Loksa linna alad olid Kuusalu kihelkonna koosseisus. Seega on tegu ajalooliselt ühtse piirkonnaga. Loksa linna elanikkond muutus seoses laevaremonditehase arengutega 20. sajandi keskel ning ka praegu on Loksa linna elanikest eestlasi umbes kolmandik, mis eristab linna Kuusalu vallast.
2. Mõju elanike elutingimustele
Loksa linn ja Kuusalu vald on omavahel otseselt seotud, kuna Kuusalu valla näol on tegu rõngasvallaga, mis ümbritseb linna. Loksa linn on enam kui kaks korda suurem, kui on Kuusalu valla suurim asula Kuusalu alevik, ning teenindab seega otseselt endise Loksa valla alasid, sealhulgas Pärispea poolsaare ja Hara lahe äärseid asulaid. Endise Kuusalu valla alade jaoks on tõmbekeskused pigem kas Kuusalu-Kiiu või Tallinn. Seega on elanike jaoks ühinemise näol tegu loogilise ja loomuliku protsessiga, mis arvestaks igapäevast sidet ja liikumist.
3. Elanike ühtekuuluvustunne
Ühinemine võiks kaasa aidata kogukondade integreerimisele. Kuusalu valla Loksa linna lähedaste elanike jaoks on Loksa linn loomulik keskus ning selle ühendamine suurendaks eelduseid elanike ühekuuluvustunde kasvuks.
4. Mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile
RAKE teenuskeskuste hierarhia uuringu „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“ alusel on nii Loksa linn kui Kuusalu alevik III tasandi keskus Harjumaal.
Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemisel oleks eelduslikult positiivne mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, seda eelkõige Loksa linna kui kohaliku keskuse vaates, kuna Kuusalu vallal on seni olnud rohkem ressursse avalike teenuste arendamiseks.
Teatud teenuste osas (näiteks gümnaasium, muusikakool, perearstid) on Loksa linn olnud selge keskus laiemale piirkonnale, seega võimaldaks ühinemine sealsetele avalikele teenuste eelduslikult arenguvõimaluse anda. Sarnaselt korrastati Loksa valla ja Kuusalu valla ühinemisel suur osa endise Loksa valla haridus- ja vaba aja infrastruktuurist. Avalike teenuste osutamisele on positiivne mõju ka seeläbi, et ühinemisel tekib võimalus planeerida mitmeid olulisi teenuseid tervikvaates (näiteks haridusvõrk).
5. Mõju haldussuutlikkusele
Tallinna Ülikoolis koostatud analüüsid näitavad, et enam kui 5000 elanikuga valdades suurenevad omavalitsuste administratsiooni kompetentsid enam kui kaks korda võrrelduna väikesemate valdadega. Veelgi suuremate (11 000+) omavalitsuste puhul tekitavad täiendavad võimalused spetsiifiliste kompetentside kaasamisel.
Kuusalu vallavalitsuses on ka praegu spetsialiseeritud ametnike ja töötajate osas olukord arvestades „keskmist omavalitsust” väga hea – näiteks on vallavalitsuses arhitekt, ehitusspetsialist, järelevalveametnik, keskkonnaspetsialist, haridus- ja lastekaitsespetsialist jne. Loksa linnavalitsuses on isikkoosseis väiksem, seega võiks eelduslikult olla Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemisel positiivne mõju eelkõige Loksa linnale. Ühise omavalitsusena suudetaks tõenäoliselt kõik põhivaldkonnad ja -spetsialiseerumised katta.
6. Mõju demograafilisele situatsioonile
Loksa valla elanike arv on kahanenud kiiresti, taasiseseisvumise hetkest on linn kaotanud ligi 40 protsenti oma elanikest (elanike arv on langenud umbes 4300 elanikult 2600 elanikuni). Viimase kümnendiga on elanike arv vähenenud ligi 20 protsenti. Kuusalu valla elanike arv on viimasel kümnendil samuti vähenenud, kuid seda vaid mõne protsendi võrra (2006. aastal 6847 elanikku, 2016. aastal 6597 elanikku). Samuti on elanike vanusstruktuur Loksa linnas oluliselt halvem kui Kuusalu vallas – näiteks lapsi vanuses 0-6 on vähem kui 5 protsenti ning eakaid (65+) enam kui 23 protsenti. Kuusalu vallas on elanike vanusstruktuur ühtlasem – 0-6 aastaste laste osakaal umbes 8 protsenti ja eakate 11 (65+) osakaal vähem kui 18 protsenti. Ühinemise tulemusena vanusstruktuur ühtlustuks ning omaks paremaid tulevikuperspektiive.
7. Mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele
Ühistranspordi ühendused Loksalt Kuusalu (ning edasi Tallinnasse) on heal tasemel. Loksa ja Kuusalu vahel liigub päevas umbes 20 bussi, sõidu kestvus on ligi pool tundi. Enamik busse liigub edasi ka Tallinnasse, seega on peamiste keskuste vaheline transport juba nüüd tagatud. Transpordi korraldusel tuleb endiselt tagada Kuusalu valla kaugemate külade pääs keskustesse, sealhulgas Loksa linna.
8. Mõju ettevõtluskeskkonnale
Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemine parandab eelduseid ettevõtluskeskkonna arendamiseks, eelkõige luuakse võimalus ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks Loksa linna jaoks, mis on olnud pikki aastaid küllalt monofunktsionaalse asula. Kuusalu valla ettevõtlus on ka praegu küllalt mitmekesine, peamiselt on see siiski koondunud Kuusalu-Kiiu piirkonda. Ühine arenguvõimalus on näiteks turismisektoris (Lahemaa), omad võimalused on ka näiteks sadamate arendamisel.
9. Mõju hariduslikule olukorrale
Piirkonnas on küllalt mitmekesine koolivõrk – Loksa gümnaasiumis õpib enam kui 300 õpilast, küsitav on gümnaasiumiastme tulevik. Kuusalu keskkool on seni olnud jätkusuutlik (ligi 600 õpilast). Lisaks tegutsevad vallas Kolga kool (138 õpilast) ja Vihasoo lasteaed-algkool (36 õpilast). Loksa linnas on üks lasteaed ja Kuusalu vallas neli lasteaeda, mis on ka suurt territooriumi arvestades mõistetav.
Eelduslikult esimeses ühinemisjärgses etapis senine haridusteenuste pakkumine ning haridusasutuste võrk võiks säilida. Perspektiivis on küsitav gümnaasiumiastme säilimine Loksa linnas ning võimalik, et ka Kuusalu vallas. Samas võimaldab ühinemine kogu hariduskorralduse ühtselt kavandada, mis on kahtlemata positiivne.
10. Omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimine
Ühes toimepiirkonnas asuvate omavalitsuste ühinemine loob eeldused, et ühinemisest tulenevat kõrgemat finants- ja haldussuutlikkust saab rakendada piirkonna ühtlaseks arendamiseks. Halduskorralduse muutumine aitab kaasa ühinenud omavalitsuse tasakaalustatud ja terviklikule arengule ning tagab ühtse juhtimise, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevusele ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda pikaajalises planeerimises ja ühisprojektides. Ühinemisega kaasneb võimalus tugiteenuste ja strateegiliste arendusteenuste tsentraliseerimiseks, mis võimaldavad saada otsustes mastaabiefekti ja tõhustada valla igapäevast ning pikaajalist strateegilist juhtimist.
Loksa linn ja Kuusalu vald on omavahel tihedalt seotud. Kuna Loksa linna ja Kuusalu aleviku vahemaa on küllalt suur (ligi 30 kilomeetrit) ning mõlemad on arvestatavad keskused (Kuusalu alevik koos Kiiu alevikuga), on esmajoones tõenäoliselt mõistlik säilitada erinevate teenuste pakkumine nii Loksa linnas kui Kuusalu alevikus. Ühinemine võimaldab konsolideerida aga spetsialiseeritud ametnikke ning selle kaudu on võimalik saavutada positiivset mõju juhtimiskorraldusele.