Len­du­ri­te ki­vi juu­res Jär­vi jär­ve­de ää­res on nüüd in­fo­tah­vel

2853
Eesti lennuväe esindajad ning veteranlendur HENDRIK ARRO (istub) annavad au 1941. aastal suvelahingutes hukkunud lenduritele.

Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selts kor­ral­das huk­ku­nud sõ­ja­väe­len­du­ri­te mä­les­tus­päe­va tä­na­vu 15. juu­lil.

Möö­du­nud lau­päe­val vei­di pä­rast kesk­päe­va len­das üle Kuu­sa­lu val­la Su­ru kü­la met­sa­de Ees­ti õhu­väe len­nuk, mis aval­das aus­tust 1941. aas­tal su­ve­la­hin­gu­tes met­sa­ven­da­de­na huk­ku­nud sõ­ja­väe­len­du­ri­te­le. Sa­mal ajal al­gas Jär­vi jär­ve­de ää­res asu­va Len­du­ri­te ki­vi juu­res mä­les­tu­sü­ri­tus, mis on Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si eest­ve­da­mi­sel juu­li­kuu esi­me­ses poo­les toi­mu­nud 23 aas­tat.
Na­gu va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel, al­gas mä­les­tus­päev Kiiu tor­ni juu­rest. Rah­vas vii­di bus­si­ga Ani­ja val­da en­di­ses­se Aru­här­ma tal­lu, kus on mä­les­tus­ki­vi Hans ja Ma­rie Os­ka­ri­le, kes mõr­va­ti, ku­na ai­ta­sid Nõu­ko­gu­de ar­mees­se võt­mi­se eest end peit­nud len­du­reid ning nen­de pe­re­liik­meid.
Ta­lu juu­rest sõi­de­ti bus­si ja au­to­de­ga Len­du­ri­te ki­vi juur­de. Ka­he jär­ve va­hel asuv mä­les­tus­ki­vi ja -tah­vel ava­ti esi­mest kor­da 1942. aas­tal. Va­he­peal mä­les­tus­ki­vi lõ­hu­ti ning on uues­ti ava­tud 1994. aas­tast.
Mä­les­tus­päe­va avas EELK Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas. Ees­ti len­nu­väe ko­lo­nel Urmet Tomp lau­sus, et va­ba­dust tu­leb hoo­le­ga hoi­da: „Ve­te­ra­nid kan­na­vad va­ba­du­se mõ­tet, kan­na­vad se­da eda­si tä­na­päe­va. 1941. aas­ta näi­tas, kui olu­li­sed on sõ­jas vap­rus, pla­nee­ri­mi­sos­kus, al­ga­tus­või­me. Need väär­tu­sed ning va­ba­dus­ta­he on lii­ku­nud kaa­sa prae­gu­ses­se len­nu­väes­se. Rah­vas on en­di­selt nõus meie vä­ge­sid toe­ta­ma, et suu­dak­si­me Ees­tit kaits­ta. Len­nu­väe­la­se töö po­le ker­ge, sa­ge­li tu­leb ae­ga oh­ver­da­da ka pe­re ar­velt.”
92aas­ta­ne ve­te­ran­len­dur Hend­rik Ar­ro, kes kuu­lub Sõ­jaaeg­se­te Ees­ti Len­nu­väe­las­te Ühen­dus­se, mee­nu­tas, et 1941. aas­ta oli küll ammu, kuid mä­les­tu­sed on säi­li­nud: „Pal­jud meie hul­gast po­le nii kõr­ge va­nu­se­ni ela­nud. Jää­nud on aga tra­dit­sioon, et koh­tu­me igal aas­tal, et mä­les­ta­da neid, kes siin võit­le­sid. Need me­hed pa­nid alu­se meie len­nu­väe­le.”
Ta li­sas, et on vii­ma­ne elu­s­olev len­dur, kes sõ­ja ajal pi­loo­di­na te­gut­ses.

Taastatud mälestustahvel

Lennuvägi kinkis Lendurite kivi juurest kaduma läinud infotahvli asemele uue.
Lennuvägi kinkis Lendurite kivi juurest kaduma läinud infotahvli asemele uue.

Üri­tu­se kor­ral­da­ja, Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si ju­ha­tu­se esi­mees Su­lev Vald­maa rää­kis, et on imet­lus­väär­ne, kui­das mä­les­tu­sü­ri­tus elab il­ma suu­re­ma vae­va ning ta­gant­tõu­ke­ta, osa­le­ja­te si­se­mi­se sun­ni ajel: „Vee­rand­sa­jan­di­ga on jää­nud väik­se­maks selts­kond, kuid mit­te nen­de ta­he. Usun, et Len­du­ri­te ki­vi mä­les­tus­päev on kui mit­te ko­gu Ees­tis, siis vä­he­malt Kuu­sa­lu val­las üks tä­he­le­pa­nu­väär­se­maid üri­tu­si.”
Rii­gi­ko­gu ni­mel tu­li mä­les­tus­päe­val osa­le­jaid ter­vi­ta­ma Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­se Rah­vae­ra­kon­na lii­ge Henn Põl­luaas, kes üt­les, et luu­le­ri­da­des on va­ba­dus hab­ras jää­lill ning sõ­da kü­la käe­ga: „Va­ba­dust tu­leb hoi­da raud­se käe­ga, mis ei vä­ri­se. Ees­ti po­le ük­si, ole­me NA­TO lii­ge ning meie kait­se­vä­gi po­le ol­nud ku­na­gi nii tu­gev, kui prae­gu. See an­nab loo­tust ja jul­gust vaa­da­ta tu­le­vik­ku.”
Mä­les­tus­päe­val lu­ges luu­le­tu­si har­ras­tus­näit­le­ja El­vi Rein­vald, pä­rast kõ­ne­sid-sõ­na­võt­te sai osa­le­jad sup­pi ja kring­lit. Ees­ti õhu­vä­gi tõi Len­du­ri­te ki­vi kõr­va­le in­fo­tahv­li, kus kir­jas üle­vaa­de, mis 1941. aas­tal juh­tus. Sulev Valdmaa ütles, et kunagi aastate eest oli kivi juures mälestustahvel, kuid see läks niiöelda kaduma. Millal vana tahvel kadus, keegi täpsemalt ei mäleta.
Üri­tust toe­ta­sid Lok­sa linn ja Kuu­sa­lu vald.