Lahemaa metsade paradoks

1221

mart
MART REIMANN, Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees

Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjonil on tulnud kokku puutuda Lahemaa rahvuspargi rahulolematute elanikega, kes protestivad elu- ja majandustegevuse piirangute vastu. Viimastel nädalatel on olnud kuum vastupidine protsess –  Kolga aleviku elanikud soovivad piirata raietegevust Kolga metsades.

Need metsad on kunagi kuulunud Lahemaa rahvuspargi koosseisu, arvati sealt 1997. aastal välja, üks oluline argument oli kohalike elanike soov. Nüüd, 15 aastat hiljem, on kohalikud ühe soovina välja pakkunud Lahemaa rahvuspargi laiendamise. Looduskaitses valitsevatele põhimõte järgi on vähetõenäoline, et Kolga metsad arvatakse Lahemaa rahvuspargi koosseisu.

Kui looduskaitses saab toetuda objektiivsetele kriteeriumitele, siis metsade puhkeväärtuste puhul jääb neid vähemaks, kuna kohalike eelistused võivad olla äärmiselt erinevad, ulatudes avamaastikest kuni kõige tihedamate võsastikeni. Järjest enam on mindud mitmekesise metsamajandamise teed, kus haruldased ei ole ka lageraied.

Lageraiet  „röövellikuks laastamiseks“ paljude kriteeriumite järgi pidada ei saa. Eriti just kuivades männikutes oleks lageraie kõige loomulikum raieviis, kuna ka inimesest puutumata maastiku puhul uueneksid need metsad üldjuhul tugeva loodusliku häiringu ehk tulekahju abil. Uuemad uuringud on näidanud, et lageraie puhul toimub metsa taastumine tunduvalt kiiremini kui turberaie puhul, lageraie mõjub looduslikele protsessidele soodsamalt.

Elanike mure vaate pärast koduaknast on mõistetav ning ka RMK hea tava kohaselt arvestatakse asulate läheduses kohalike elanike huve, turberaie Kolga kooli juures on hea näide sellest. Nüüd on aga kired lõkkele löönud raied Peterburi maantee ja Vana-Narva maantee vahelisel lõigul, piirkonnas, mis jääb Kolgast 2-3 kilomeetri kaugusele. Tekib küsimus, kuhu siis puhkemetsade piir tõmmata, kui palju inimesi ja kui sageli seal käib? Kas selle pärast peavad raied tegemata ning olulised summad riigieelarvesse laekumata jääma?

Metsaseaduse järgi saab omavalitsus üldplaneeringu kaudu seada piiranguid lageraielangi suurusele ja raievanusele. See eeldab avalikku protsessi, põhjendamist, omaniku huvidega arvestamist, kuid kehtestatav kaitsetsoon puudutab sellisel juhul ka erametsi, mis on kohalike elanike omanduses. Kui RMK tegevus ja strateegia lähtub seaduste ja organisatsiooni kehtestatud reglemendist, siis erametsaomanike arvamused on sama keerulised ja mitmekesised kui teistel Kolga elanikel. Mis siis teha?

Huvitaval kombel on rahvakoosolekutel üks oluline joon, mis on sarnane nii Soomes kui Gruusias, nii Gröönimaal kui Svaasimaal. Protestijad ütlevad, et nad esindavad enamuse huve, ülejäänud kodanikud kas arvavad samuti või neid see teema ei huvita. Kui on küsitletud enamikke elanikest, on selgunud, et mõnikord tulemus kinnitab rahvakoosolekul öeldut, teinekord lükkab ümber või selgub hoopis midagi muud. Kuna nii Kolga kui Kuusalu alevike ümbruse metsamajandamise teema on huvipakkuv Eesti ja välismaistele teadlastele ning ekspertidele, siis on hakatud ette valmistama uuringut, väljaselgitamaks kohalike seisukohti Kuusalu ja Kolga metsade majandamise kohta. Tõenäoliselt saab küsitlus toimuma septembris ning tõe väljaselgitamiseks ootame võimalikult paljude inimeste osalust ja kaasamõtlemist.

Eelmine artikkelLiiklusõnnetus Kuusalu külas
Järgmine artikkel1. juunil tuleb Vana-Narva maanteel vanade mootorrataste võiduajamine