Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas raie­loa väl­jaand­mi­se uue kor­ra ti­hea­sus­tu­sa­la­del. Miks se­nist kor­da uuen­da­si­te ja mis on sel­les va­ra­se­mast teist­moo­di?

Vas­tab Kuu­sa­lu val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list MAR­GUS KIRSS: „Aas­tal 2005 keh­tes­ta­tud mää­rust oli va­ja täp­sus­ta­da, sest oli sõ­nas­ta­tud lii­ga ül­di­selt, tõl­gen­da­mi­sel tek­kis tei­ne­kord se­ga­dust ja tei­si­ti­mõist­mist. Uuen­da­tud mää­ru­ses on täp­se­malt sõ­nas­ta­tud, mi­da raie­taot­lus peab si­sal­da­ma, mil­lis­tel alus­tel raie­lu­ba­sid väl­jas­ta­tak­se või keel­du­tak­se.
Üld­joon­tes jääb prot­sess se­ni­se­ga sar­na­seks, suu­rim muu­tus raie­loa taot­lus­te me­net­le­mi­ses on see, et en­ne kir­ju­tas raie­loa­le al­la val­la­va­nem, edas­pi­di all­kir­jas­tab kesk­kon­na­spet­sia­list. Kui ti­hea­sus­tu­ses soo­vi­tak­se raiu­da üle 10 puu kor­ra­ga, siis an­nab loa val­la­va­lit­sus.
Ju­hin tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et täp­sus­ta­tud kord mää­rab raie­loa taot­le­mi­se ja väl­jaand­mi­se tin­gi­mu­sed Kuu­sa­lu val­la ti­hea­sus­tu­ses ehk ale­vi­kes ja ka kü­la­des, kus on üldp­la­nee­rin­gu­ga mää­ra­tud ti­hea­sus­tu­s­alad.

Kui näi­teks kor­te­riü­his­tu taot­leb lu­ba mõ­ni puu ma­ha võt­ta, tu­leb taot­lu­se­le li­sa­da ühis­tu üld­koo­so­le­ku pro­to­koll. Kui raie­lu­ba soo­vi­tak­se seo­ses ehi­tus­te­ge­vu­se­ga, peab esi­ta­ma ehi­tus­loa, ning kui on te­gu de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga piir­kon­na­ga, siis ka keh­tiv de­tailp­la­nee­ring.

Täp­sus­ta­tud on raie­loa keel­du­mi­se alu­seid ning saa­me kü­si­da ka dend­ro­loo­gi­list eks­per­tii­si. Va­ja­du­sel on õi­gus te­ha koht­vaat­lus. See ole­neb olu­kor­rast, võib ol­la pii­sav, kui saa­de­tak­se lan­ge­ta­ta­vast puust või puu­dest pil­did. Ühel kor­ral on se­ni tul­nud vas­tu võt­ta ot­sus raie­loast keel­du­mi­seks, sest oli vä­ga ilus ja piir­kon­na jaoks väär­tus­lik puu. Hil­jem ik­ka­gi tu­li an­da nõu­so­lek, sest see puu osu­tus oht­li­kuks.

Nüüd on sä­tes­ta­tud ka asen­du­sis­tu­tu­se sead­mi­se või­ma­lus, se­ni oli see soo­vi­tus­lik, uue kor­ra jär­gi saa­me jäl­gi­da, kas asen­du­sis­tu­tus on teh­tud. Sa­mu­ti saa­me sea­da kõr­val­tin­gi­mu­si, näi­teks kee­la­ta puu­de raiet lin­du­de pe­sit­su­sa­jal.

Eral­di on väl­ja too­dud raie­või­ma­lus tor­mi­kah­ju­de tõt­tu. Kui tor­mi­tuu­led on puu lü­ka­nud oht­lik­kus­se asen­dis­se, siis ei pea oo­ta­ma raie­loa me­net­le­mist, vaid tu­leb olu­kord fik­see­ri­da, see­jä­rel võib oht­li­ku puu ma­ha võt­ta ja teavitada sel­lest val­la­va­lit­sust. Kui puu on lan­ge­nud tee­le, tu­leb see teelt ee­mal­da­da ja sa­mu­ti pii­sab tea­vi­tu­sest.

Kui­va­nud puu­de lan­ge­ta­mi­seks po­le raie­lu­ba nõu­tav, ka see on nüüd kir­jas uues kor­ras.
Ha­jaa­sus­tu­ses ehk kü­la­des ei pea ela­mu­maal puu lan­ge­ta­mi­seks raie­lu­ba taot­le­ma. Kui te­gu on met­sa­ga, siis esi­ta­tak­se taot­lus vas­ta­valt met­sa­sea­du­se­le kesk­kon­naa­me­ti met­sa­spet­sia­lis­ti­le.

Sa­mas, kui kü­la asub La­he­maa rah­vus­par­gis, tu­leb ka ela­mu­maal kas­va­va puu raiu­mi­seks kü­si­da lu­ba kesk­kon­na­ame­tilt. Seal vaa­da­tak­se, kas konk­reet­se puu või puu­de raiu­mi­ne on koos­kõ­las rah­vus­par­gi kait­se-ees­mär­ki­de­ga.

Raie­loa väl­jas­ta­mi­se uue kor­ra­ga ti­hea­sus­tu­sa­la­del saab tut­vu­da Kuu­sa­lu val­la vee­bi­le­hel. Raie­lu­ba on või­ma­lik taot­le­da elekt­roo­ni­li­selt või pa­berb­lan­ke­til, mis esi­ta­da val­la kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti­le. Elekt­roo­ni­li­se taot­lu­se blan­ke­ti leiab val­la vee­bi­le­hel kesk­kon­na ja tee­de vald­kon­na tee­ma­pos­ti­tus­te lin­gi kau­du.“