
Kuusalu vallamaja eesfuajees Kiiu mõisas võtavad külastajaid vastu riiulid jalanõudega ja riidenagid – see on õpilaste ajutine garderoob. Klassiruumideks on tehtud vallamaja teise korruse kolm suuremat tuba. Valla ehitusspetsialistide kabinetis õpib 3.a klass koos õpetaja Maire Kuusega, 3.b ja õpetaja Signe Täll on paigutatud maakorraldajate tuppa ning 3.c ja õpetaja Terje Satsi klassiruum on raamatupidajate kabinetis. Klaasseinaga koosolekuruumis on väikeklass ja õpetaja Vello Sats.
Mõisahoone allkorrusel asuv saal on seatud õpilaste söögisaaliks, milles mitu rida laudu ja toolid. Koolimajast termostega toodavat toitu jagatakse saali kõrval asuvast köögiruumist. Lõunasööki aitab jagada keskkooli raamatukogu töötaja Viiu Toomingas.
Vallamaja ülakorrusel töötavad ametnikud on osaliselt saanud töökoha allkorruse kabinettides, mõned on rohkem kodukontoris ja raamatupidajad jagavad tööruumi Sõnumitooja toimetusega.
Kiiu mõisast on osad ruumid tehtud ajutiseks koolimajaks seetõttu, et Kuusalu keskkooli liginullenergiahoonet veel ehitatakse, valmima peaks esimeseks koolivaheajaks, mis algab 20. oktoobril. Kuna klasside osaline koduõpe ehk distantsõpe otsustati alanud õppeaastal lõpetada, tuli ehitustööde ajaks leida koolitundide läbiviimiseks täiendavaid ruume. Kolm kolmandat klassi, kokku 60 õpilast, õpivad Kiiu mõisas. Endiselt on kasutuses Kuusalu alevikus kunstide kooli ja rahvamaja ruumid, nagu olid ka kevadel. Kunstide kooli on kolitud kolm 2. klassi, kokku 47 õpilast. Rahvamajas jätkub õppetöö kolme 4. klassiga, kokku 49 õpilasega, kevadel olid seal samad õpilased, kes siis õppisid 3. klassis.
Praeguste plaanide kohaselt peaks Kuusalu keskkooli liginullenergiahoone olema sisustatud ja avama õpilastele uksed pärast koolivaheaega – 28. oktoobril. Detsembri alguses peaksid lõppema ka alles jäänud koolitiiva ja administratiivosa rekonstrueerimistööd.
Kunagise õpetaja ALIIS REA koolikell?
Kiiu mõisas helistatakse õpilasi koolitundidesse käsikelladega. Õpetaja Maire Kuusel on väiksem koolikell. Õpetaja Signe Täll helistab suuremat ja valjemalt kõlavat koolikella. Selle kella leidis Signe Täll 1990ndate aastate lõpus Kuusalu koolimaja algklasside tiivas asunud klassist, mille ta sai siis enda kasutusse. Klassis töötas enne teda legendaarne õpetaja Aliis Rea.
Kui vana kell võib olla ja kas oli kasutuses ka siis, kui Kuusalu koolimaja asus veel Kiiust ja Kuusalust veidi eemal Allika külas, ei ole teada. Allika koolimaja on endiselt alles, Kuusalu kooli algklasside tiib on lammutatud ja asemele rajatud liginullenergiahoone.
„Ametnikud meid vallamajas ei sega, pigem meie segame neid, aga loodame, et kuu aja pärast saame kooli Täpitiivas oma klassid tagasi ja vabastame vallamaja ruumid,“ lausus õpetaja Terje Sats.
Õpetajad kiitsid, et vallamajas on abimaterjalide paljundamiseks väga hea võimalus, seal on suur värviprinter. Samas pole asjade paigutamiseks omaette kappe ning igaks koolipäevaks tuleb põhjalikumalt ette mõelda ja pikemalt valmistuda, õppematerjalid kaasa tuua. Kevadel olid esimesed ja teised klassid Täpitiivas, ajutisel pinnal ollakse esmakordselt.
Kuna vallamaja ei ole ehitatud koolimajaks, peavad õpetajad õpilasi rohkem jälgima, sest ikka tahetakse ronida ja kõike oma käega katsuda. Tänu sellele, et septembri kaks esimest nädalat olid soojad ja päikesepaistelised, said õpilased vahetundide ajal olla õues.
Rohkelt on tekitanud õhinat ja ajendanud õue kiirustama onnide ehitamine – õpilaste tehtud onne on mõisapargis kokku kolm, üks neist puu otsas. Lapsed jutustasid, et käimas on võistlus, milline onn tuleb kõige vastupidavam. Ehitamiseks kasutatakse maha langenud oksi. Tüdrukud sõnasid, et onne tehti ühiselt õues ka eelmisel õppeaastal koolimaja juures.
3.b klassi õpilane Marten Adler kiitis, et mõisas on päris tore koolis käia: „See meeldib, et saalis on söökla ja seal on söömise ajal rohkem ruumi, kui on me oma kooli sööklas. Ootasin, et siin hakkab olema põnev ja ongi. Õues on väga suur plats ja park, kus saame olla.“
Õpilased sõidavad vallamaja juurde ajutise õpilasliini bussiga hommikul Kuusalu koolimaja juurest ning pärast lõunat viib Tulisilma buss nii õpilased kui õpetajad tagasi Rihumäele, koolimajas ollakse pikapäevarühmas või saab minna spordikeskusesse trenni.
Koolijuht: „Töötajad on mõistvad ja abivalmid.“
Kuusalu keskkooli direktor Maia Alumaa: „Kui juuni lõpuks ilmnes asjaolu, et liginullenergiahoone ei valmi suviste tormiilmade tõttu kooliaasta alguseks, panime juuli alguses juhtkonna ja vallavalitsuse esindajatega kokku uue plaani klasside paigutamiseks ning teatasime sellest e-Kooli kaudu lapsevanematele, õpilastele ja õpetajatele. Vastureaktsioone ei tulnud. Augustis oli koosolek 2.-4. klassi õpilaste vanematele, arutasime ligi poole tunniga kogu plaani läbi. Juba kevadisel koosolekul ütlesid lapsevanemad, et kui on vaja leida ajutised pinnad, siis toetatakse seda.“
Hommikuti teeb koolibuss kaks lisaringi. Esmalt kooli juurest Kiidu vallamaja ette ning siis kooli juurest Kuusalu alevikku, kunstide kooli ja rahvamaja ette. Pärast lõunat samad ringid korduvad.
Maia Alumaa sõnas veel, et tal on hea meel, kuidas kogu personal on abivalmis ja suhtub tekkinud olukorda mõistvalt: „Õpetajad liiguvad majast majja, samas pakuvad ka ise lahendusi. Kuigi distantsõpet enam pole ja oleme ka koolimajas leidnud klassidele lisaruume, ei ole koolimaja ülerahvastatud, olemine on kardetust palju lahedam.“
Ka kunstide koolis on 2. klasside õpilased ja õpetajad esmakordselt asenduspinnal. Klassiõpetaja Margit Vunk tõdes, et kitsas on, aga saadakse hakkama. Kevadel pakuti lõunasööki kunstide kooli juurdeehituses, endise postkontori ruumis, kuid kunstide koolil oli seda pinda nüüd endal vaja. Võimaliku söögisaalina oli arutuse all ülemise korruse fuajee. Õpetaja Reelika Kivimaa tuli ideele küsida koguduselt, kas söögisaal võiks olla üle tee paiknevas vanas pastoraadis, kus on ruumikas saal, ning kirikuõpetaja Peeter Paenurm oli sellega nõus. Vanasse pastoraati kõnnib iga klass söögivahetunnil koos oma õpetajaga.
Kooli haldusjuht Oliver Vares viib õpilastele lõunasöögi Kiiu mõisa, kooli majahoidja-remonditööline Kalev Pommer transpordib kunstide kooli ja rahvamajja. Pastoraadis jagab õpilastele toitu kooli raamatukoguhoidja Viivi Vunk, rahvamajas abiõpetaja Jana Praks. Ajutisi klassi- ja söögiruume koristavad kõigis kolmes asenduskohas kooli koristajad.
Haldusjuhi sõnul on koolimajas ja spordikeskuses jäänud ajutiste klassiruumide asukohad samaks, nagu oli kevadel, ning lisaks on tehtud klassiruum soklikorruse garderoobi.
„Klasside paigutamisel oli väga suur planeerimine, hoidsime kõik senised lauad-toolid alles ja võtsime kasutusse. Õpetajad on väga hästi osanud muutustega kaasa tulla ja suhtuvad rahumeelselt. Kõik teavad ju, mille nimel seda teeme – uus ja ilus maja on kohe valmis saamas,“ kõneles ta.
Õppejuht Aili Kontus lisas, et igapäevaselt on koolimajas 25 klassi, sealhulgas üks väikeklass. Nende paigutamine on keeruline, kuid saadakse hakkama.
Vallavanem: „Pidulik avamine siis, kui õppetöö algab uues majas.“
Kuusalu vallavanema Terje Kraanvelti sõnul sujub kooli ja vallavalitsuse koostöö hästi ning õpilased on toonud vallamajja elevust: „See on meile tore kogemus, on rohkem liikumist ja energiat. Lapsed on hakanud usinalt kasutama vallamaja kohvimasinat, millel on ka kakao ja mustikasupi nupud. Soovitasime võtta kodust kaasa oma tassid, kuid laenata saab ka vallamajast.“
Vallamaja praegust töökorraldust nimetas vallavanem hübriidtööks – kombinatsioon kohapealsest kontoritööst ning kaugtöö võimalusest. Töökohti kasutatakse vastavalt võimalustele ning kui koolirahvas on pärast lõunat bussiga ära sõitnud, saab vajadusel minna töötama ka ülakorrusele.
Küsimusele, millal korraldatakse liginullenergiahoone pidulik avamine, vastas vallavanem, et sõltuvalt sellest, millal maja valmib ja üle antakse: „Eesmärk on, et pärast koolivaheaega saaks koolitööga alustada uues hoones ja siis teeme ka piduliku avamise.“
Kuusalu valla arendusjuht Andres Põdra kinnitas, et nii liginullenergiahoone kui ka koolimaja rekonstrueeritava osa ehitustööd kulgevad praegu graafikujärgselt. Liginullenergiahoones tehakse sisetöid ning väljaspool on veel tegemata terrassid ja fassaad.





