Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gust

La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du ju­ha­tus

Kuu­sa­lu val­la uue üldp­la­nee­rin­gu läh­teü­le­san­ne pä­ri­neb juu­ni­kuust 2009. Nii et üldp­la­nee­rin­gut on me­net­le­tud kok­ku ju­ba li­ge­ma­le 16 aas­tat.

Kaua teh­tud pi­di kau­ni­ke­ne ole­ma. Prae­gu­seks on jõu­tud üldp­la­nee­rin­gu­ga koos­kõ­las­ta­mi­se etap­pi ja ka maao­ma­nik­ke on tea­vi­ta­tud, et nad saa­vad oma ar­va­must aval­da­da.

Üldp­la­nee­rin­gu ees­märk on val­la ruu­mi­li­ne areng. Sõ­na „areng“ peaks ela­ni­ke ja maa­o­ma­ni­ke jaoks tä­hen­da­ma elu pa­re­maks muu­tu­mist.

Kui lu­ge­da üldp­la­nee­rin­gu läh­teü­le­san­net, siis tu­leb ühe ees­mär­gi­na hin­na­ta ini­mes­te­le ruu­mi­li­se aren­gu­ga kaas­ne­vaid ma­jan­dus­lik­ke, sot­siaal­seid ja kul­tuu­ri­li­si mõ­ju­sid.

Sel­list uu­rin­gut ei ole või­ma­lik üldp­la­nee­rin­gust lei­da, Kuu­sa­lu val­la keh­ti­vas aren­gu­ka­vas on aga piir­du­tud sta­tis­ti­lis­te näi­ta­ja­te esi­ta­mi­se­ga.

Pik­ka ae­ga ole­me soo­vi­nud, et üldp­la­nee­rin­gu me­net­le­mi­se käi­gus koos­ta­taks sot­siaal-ma­jan­dus­lik ana­lüüs, mis näi­taks ära, mil­li­ne on val­la kü­la­des-asu­la­tes te­ge­lik olu­kord ela­ni­ke ja maao­ma­ni­ke vaa­tes ning mi­da üldp­la­nee­rin­gu­ga seo­ses ini­mes­te poolelt oo­da­tak­se.

Val­la poo­lelt on se­da mõ­tet sa­ma kaua ei­ta­tud. La­he­maa rah­vus­par­gi osas on seal­juu­res vas­ta­tud, et siin ei saa­gi uu­rin­gut lä­bi viia. Val­la­va­lit­su­se vas­tu­sest: „Sot­siaal-ma­jan­dus­lik­ku uu­rin­gut ei ole mõist­lik La­he­maa ala­le tel­li­da, sest Na­tu­ra ala­de va­li­mi­sel ei ole sot­siaal­ma­jan­dus­lik­ke kaa­lut­lu­si ar­ves­se võe­tud, vaid üks­nes tea­dus­li­kel alus­tel, koos­kõ­las et­te an­tud di­rek­tii­vi­des too­dud va­li­kuk­ri­tee­riu­mi­te­ga.“

Kü­si­mu­se­le, kus on Kuu­sa­lu val­la Na­tu­ra alal ini­me­se elu­paik ja kui­das se­da kaits­tak­se, tu­li järg­mi­ne vas­tus: „…Na­tu­ra ala kait­sea­la ees­märk on ta­ga­da ha­rul­das­te või ohus­ta­tud lin­du­de, loo­ma­de ja tai­me­de ning nen­de elu­pai­ka­de ja kas­vu­koh­ta­de säi­li­mi­ne pi­kas pers­pek­tii­vis.“

Sel­lest val­la­va­lit­su­se vas­tu­sest saab jä­rel­da­da üh­te – ini­mest po­le Na­tu­ra alal (näi­teks La­he­maa rah­vus­par­gis) va­ja, siin on loo­dus­kait­se­li­sed ees­mär­gid ja ko­ha­lik ela­nik jäe­tak­se loo­du­sest väl­ja.

See­ga koos­ta­tak­se Kuu­sa­lu val­las üldp­la­nee­rin­gut Na­tu­ra elu­pai­ka­de tai­me­de, lin­du­de ja loo­ma­de hu­vi­des.

Hu­vi­tav, ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se kor­ral­du­se sea­du­se jär­gi on val­la ko­hus­tu­seks ise­seis­valt juh­ti­da ko­ha­lik­ku elu, läh­tu­des val­lae­la­ni­ke õi­gus­ta­tud va­ja­dus­test ja hu­vi­dest. Te­ge­li­kult tun­dub, et val­la­va­lit­sus te­gut­seb kesk­kon­naa­me­ti al­lor­ga­ni­sat­sioo­ni­na, kel­le üle­san­ne on vaid loo­dus­kesk­kon­na, aga mit­te oma ini­mes­te eest hoo­lit­se­mi­ne.

Lu­ge­des üldp­la­nee­rin­gu se­le­tus­kir­ja, tor­kab sil­ma iga­su­gus­te pii­ran­gu­te üle­kül­lus. La­he­maa alal on kait­se-ees­kir­ja­ga na­gu­nii kõi­ke re­gu­lee­ri­tud ja ära kee­la­tud, kuid üldp­la­nee­rin­gu se­le­tus­ki­ri an­nab amet­ni­ke­le sel­les osas või­ma­lu­si juur­de. Ro­he­võr­gus­tik oma tuu­ma­la­de ja ro­he­ko­ri­do­ri­de­ga saab aga edas­pi­di pea­va­lu val­mis­ta­ma maa­oma­ni­ke­le üle val­la.

La­he­maa osas on üldp­la­nee­rin­gus püü­tud väl­ti­da sõ­na „kait­se­kor­ral­dus­ka­va“, kuid kõik sel­le põ­hi­mõt­ted on sa­mas se­le­tus­kir­ja teks­ti sis­se kir­ju­ta­tud. Üldp­la­nee­rin­gu li­sas 2 on koostaja Hend­rik­son & Ko esi­ta­nud „La­he­maa väär­tus­li­ke kü­lao­sa­de ja ehi­tus­tin­gi­mus­te ana­lüü­si“, mis tu­gi­neb ot­se­selt kait­se­kor­ral­dus­ka­va­le.

Oman­di kait­se kui põ­hi­sea­du­se üks alus­põ­hi­mõt­teid ei ole üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­jat kui­gi­võrd se­ga­nud. Ei ole aru­saa­dav, kui­das üldp­la­nee­ring ko­ha­li­ku­le ela­ni­ku­le ja maao­ma­ni­ku­le va­ja­lik on. Pi­gem osu­tub üldp­la­nee­ring ka­su­li­kuks val­la ja kesk­kon­naa­me­ti amet­ni­ke­le, kel on või­ma­lik „kom­pakt­se hoo­nes­tu­se­ga ala­de“ tin­gi­mu­si tõl­gen­da­ma ja oma­ni­ke püüd­lu­si ta­sa­lü­li­ta­ma ha­ka­ta.

Kok­ku­võ­te on liht­ne: kui üld­pla­nee­ring ei ta­ga ko­ha­li­ku ini­me­se jaoks aren­gut, vaid äh­var­dab taan­da­ren­gu­ga, siis sel­list üldp­la­nee­rin­gut ei ole mei­le va­ja.