Võõrsil töötamine turvaliseks

1276

Viimastel aastatel on paljud eestlased läinud välismaale tööle, kes mõnda pikemaajalisse lähetusse, kes lausa välistööandja juurde. Mis aga juhtub nende inimeste ravikindlustusega ning kuidas saada võõrsil arstiabi? Millised dokumendid on vaja korda ajada, et haigestumise muredele lisaks ei peaks suurt rahalist koormat kandma.

Kui töötaja saadetakse Euroopa Liidu riikidesse, Norra, Liechtensteini, Islandile või Šveitsi pikemaajalisele töölähetusele peab tal kaasas olema sotsiaalkindlustusametist väljastatud tõend E101. See tõendab tema maksude laekumist Eestisse. Vajaminevat arstiabi saab kohapeal Euroopa ravikindlustuskaardiga, see tuleb kindlasti eelnevalt Eesti haigekassast omale tellida.

Kui lähetus on pikem kui aasta, tuleb lisaks vormile E101 kaasa võtta ka vorm E106, mille saab haigekassast. Vorm E106 tuleb lähetusriiki jõudes registreerida ning selle alusel tekib õigus saada igasugust arstiabi võrdselt elukohariigi kindlustatutega. Kui kaasas on ka pere, siis märgitakse nemadki E106 vormile ning nad saavad samuti lähetusriigis kindlustuse.

Mõlemal juhul peab arvestama sellega, et ise tuleb maksta kõik arstiabiga seotud omavastutustasud (näiteks visiiditasu, voodipäevatasu, mingi protsent teenuse/ravimi hinnast jne), nii nagu Eestiski.

Kui inimene on tööle läinud mõne Euroopa Liidu tööandja juurde ning tema maksud, sh sotsiaalmaks, laekuvad välisriiki, tekib tal ravikindlustus selles riigis ning ravikindlustus Eestis katkeb. Kahes riigis korraga ravikindlustust olla ei saa. Töötades kahes liikmesriigis korraga, on inimene kindlustatud seal, kus ta elab. Mõnes teises Euroopa riigis kindlustatu saab Eestis viibides arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Kui mingil põhjusel on vaja saada plaanilist arstiabi Eestis, peab küsima selleks nõusolekut ning vormi E112 oma kindlustajariigilt. Kui oma kindlustajariigilt selleks nõusolekut ei saa, tuleb arstiabi eest ise maksta või pöörduda abi saamiseks tagasi oma kindlustajariiki. Eesti kodakondsus ei ole aluseks ravikindlustusele ja sellega kaasnevatele õigustele Eestis.

Kui töötate välismaal või mitmes riigis korraga, tuleb enne sinna minekut kindlasti suhelda nii sotsiaalkindlustusameti (www.ensib.ee), Eesti haigekassa (www.haigekassa.ee) kui mitmetel juhtudel ka maksu – ja tolliametiga (www.emta.ee). Tööõnnetustega seoses saab informatsiooni tööinspektsioonilt (www.ti.ee).

Teie maksud peavad laekuma ainult ühte riiki (ka näiteks juhtudel, kus töötate füüsilisest isikust ettevõtjana ühes riigis ning töötajana teises jne) ning teie ravikindlustus saab olla ainult ühes  riigis korraga.

Ärge jääge lootma ainult tööandjale – tundke ka ise huvi, kas teil on ravikindlustus olemas ning kõik seadusandlusest tulenevad kohustused täidetud! Paljudes riikides on töötaja kohustus tasuda makse ning ravikindlustatuna ennast ise arvele võtta.

Dokumentide esmakordne ettevalmistamine võib vahel tunduda keeruline. Usun, et haigekassa infotelefon saab teile nõu anda numbril 16363 või välismaalt helistades +372 669 6630.