MAARJA METSTAK,
Kuusalu vallavolikogu liige, Eesti Reformierakond
Kuusalu eelmisel volikoguistungil oli otsustamisel mitu väga olulist eelnõud. Kuusalu Reformierakonna meeskond kujundas eelnõude analüüsi põhjal oma seisukohad, mida jagavad ka teised opositsiooniliikmed. Volikoguliikmed saavad otsuseid teha volikogule antud informatsiooni põhjal ning alternatiivsed exceli-tabelid, mida volinikele ei tutvustata, ei saa olla meie otsuste tegemise aluseks. Ka vallavalitsus ise peab oma tegevuses lähtuma volikogus kinnitatud otsustest.
Eelarvest
Kuusalu valla 2022. aasta eelarve eelnõu põhjal on põhitegevuse tulud 11,9 miljonit eurot, kulud 11,5 miljonit eurot ning põhitegevuse tulem enne võlateenindamise kulusid on 359 764 eurot. Valla intressikulud ja laenude tagasimaksed kokku on 629 100 eurot. See tähendab, et valla põhitegevuse tulem ei kata valla võlateenindamise kulusid ning põhitegevuse tulem peale võlateenindamise kulusid on -269 336 eurot. Tingimusel, et järgmisel 2023. aastal ei tehta ühtegi investeeringut ning valla põhitegevuse tulem 2023. aastal on sarnane 2022. aastal planeeritule, saavad valla likviidsed vahendid 2023. aasta jooksul otsa. Eelpool toodud arvestus oli tehtud tingimusel, et valla likviidsed vahendid 2022. eelarveaasta algusega on 1,4 miljonit eurot, kuid kahjuks ei ole vallal tegelikult ka neid vahendeid eelarves toodud mahus.
2022. aasta eelarves on arvestatud 1 057 453 euro suuruse miinuse katmine likviidsete varade vähenemisega ning valla likviidsete vahendite jäägiks 2022. aasta lõpuks on planeeritud 355 824 eurot. Sellise tulemuseni on jõutud eeldusel, et vallal on eelarveaasta alguse seisuga likviidseid vahendeid 1,4 miljonit eurot. Kuid see ei ole päris õiglane, sest valla eelarves ei ole arvesse võetud nõuete ja kohustiste vahe mõju likviidsetele vahenditele 2022. aasta alguses. Võttes arvesse eelmisest eelarveaastast üles jäänud jooksvate nõuete ja kohustiste mõju valla likviidsusele, näiteks detsembrikuu eest välja maksmata palgad või detsembrikuu eest laekumata kohatasud, siis saame tulemuseks, et vallal on käibevahendeid eelarveaasta alguse seisuga vaid 1,1 miljonit eurot ning seega on 2022. aasta lõpu seisuga vallal käibevahendite jääk tegelikult alla 50 000 eurot.
Lisaks ei ole valla eelarve põhitegevuse tulude ja kulude prognoosimisel hoitud ühtset joont ning valla eelarves on kohti, kus tulud on piisava põhjenduseta üle- ning kulud alaprognoositud. Selgemalt joonistub see küsimus välja näiteks kaevandamistasude, energiahindade muutuste mõju, avalike alade puhastuse kulu või ka Salmistu Sadama hanke nurjumise riski mõju mitte- või ebapiisaval arvestamisel valla kulude ja tulude prognoosis. Eelpool toodust tulenevalt võib eeldada, et põhitegevuse tulem väheneb 2022. aastal veelgi. Selline põhitegevuse tulem ei ole jätkusuutlik ning volikoguliikmetele ei ole antud infot, kuidas plaanitakse 2022. eelarve põhjal kujunevast seisust välja tulla, kuivõrd selline olukord on võimalik vaid ühel aastal.
Valla võlakoormus võib 2023–2025 perioodil olla suurusjärgus 10 miljonit eurot ning käesoleva eelarve projektiga viime valla võlakoormuse 7,8 miljoni euroni. Seega on vallal laenu võtmise võimekust võlakoormuse arvestuses suurusjärgus 2,7-3,7 miljonit oleks kumulatiivselt kuni 2025. aastani tingimusel, et vald suudab igal aastal tagasi maksta olemasolevaid ning uute laenude põhiosa ja intressimakseid. Mis toob meid tagasi valla põhitegevuse tulemi juurde, mis täna ei näita, et selline tagasimaksete võimekus vallal olemas oleks ning selle tõttu piirdub valla laenuvõimekus järgmisel aastal teoreetiliselt võimaliku 2,7 miljoni euroga ning edasi ei ole laene võimalik võtta, kuna neid lihtsalt ei suudeta praeguse eelarve projekti baasilt hinnates tagasi maksta.
Kuusalu keskkooli hoone renoveerimine on absoluutselt vajalik projekt ning meie eesmärk on, et investeeringute tegemine oleks eelarve põhjal võimalik. Tänases eelarveprojektis sellist perspektiivi ei ole ning vallavalitsus ei ole andnud selgitusi, kuidas sellisest olukorrast välja plaanitakse tulla. Eelpool toodust tulenevalt, ei olnud võimalik hääletada eelarve vastu võtmise poolt, kuna ei ole tagatud jätkusuutlikkus ega ka investeerimisvõimekus objektidesse, mille investeeringute edasi lükkamine ei ole enam võimalik!
Salmistu sadamast
Meie hinnangul on suur tõenäosus, et vallavalitsus ei ole teinud piisavat pingutust, et välja selgitada, mis on riigihanke seaduse mõistes lepingu objekt, liik ja hind. Juhul kui vallavalitsusel või volinikul ei ole piisavaid teadmisi sellises küsimuses seisukoha võtmiseks, siis on võimalik pöörduda rahandusministeeriumi poole, et saada selgitusi, mille alusel seisukoht kujundada.
Selleks, et oma seisukohas sadama hanke teemal veenduda, küsisime 21. veebruaril nõu rahandusministeeriumilt, mis on riigihangete valdkonna kompetentsikeskus. Vastuse saime juba järgmiseks päevaks ning kompetentsi puudumisel julgustame ka vallavalitsust ja kõiki volinike seda võimalust kasutama!
Rahandusministeerium selgitas, et Salmistu sadama puhul on tegu kontsessioonilepinguga (sõltumata selles, mida vallavalitsus selle pealkirjaks kirjutab). Kontsessioonilepingu puhul tuleb määrata kontsessiooni ese, mis käesoleval hetkel on õigus hoonestada ja teenust pakkuda ning vastavalt lepingu eeldatavale maksumusele selgitada välja kohalduv piirmäär.
Praegusel juhul on suurima tõenäosusega kohalduvaks piirmääraks sadama opereerimisest tekkiv käive kontsessionäärile lepingu perioodi jooksul. Vastavalt toetuse taotluse projektile on planeeritud müügitulu sadama teenustest 2020. ja 2022. aastal keskmiselt 159 776,25 eurot aastas ning 30aastasel perioodil teeks see müügituluks ligi 4,8 miljonit eurot. Selles summas ei ole arvestatud veel THI mõju, mis seda märkimisväärselt suurendaks. Selline tehingu väärtus ületab oluliselt riigihanke piirmäära. Lisaks võib lepingu hinnaks olla hoone maksumus ning tuluteenimiseks kasutatava vara väärtus.
Meie hinnangul oleks kõige õiglasem: 1) leppida kokku teenused, mida sadamas kindlasti peab pakkuma; 2) viia läbi arhitektuurikonkurss sobiva hoone tellimiseks; 3) leppida kokku kvalifitseerimistingimused usaldusväärse investori leidmiseks; 4) viia läbi seadusele vastav riigihange.
Juhtisime volinike tähelepanu sellele, et praegusel kujul eelnõu poolt hääletades on volinikud suure tõenäosusega rikkunud volikogu liikme hoolsuskohustust välja selgitada ja aru saada eelnõu sisust.
Eelpool toodud põhjustel olime Salmistu sadama eelnõu vastu võtmise vastu. Juhime kõigi koalitsioonivolinike tähelepanu sellele, et enne sadama hääletust lahkus volikogust Urmas Kirtsi, kes vabastas ennast sellega vastutusest sadama otsuse hääletamisel, paraku ülejäänud istungil osalenud koalitsioonivolinikud seda ei teinud.




