
Valla hariduspreemia pälvis SAIMA KALLIONSIVU, kultuuripreemia OTT KASK, spordipreemia sai Indrek Sei Ujumiskooli Kuusalu osakond, hariduse sõbra preemia LILIANN JANSON.
Kuusalu valla tänukontsert oli tänavu taas Kuusalu rahvamajas. Selle korraldas laupäeval, 17. jaanuaril Kuusalu vallavalitsus koostöös Veljo Tormise Kultuuriseltsiga. Õhtujuht oli Kuusalu kooli vilistlane Johanna Marie Mäeväli.
Kuusalu valla 2025. aasta tegijate konkursi laureaatidele andsid tänukirjad ja kingitused üle vallavanem Terje Kraanvelt, volikogu esimees Ulve Märtson ja vallavalitsuse liige Mart Reimann.
Kuusalu valla aasta tegijaid tunnustati 20. korda. Kandidaate oli konkursile esitatud seekord 125.
Aasta tegijatele kingiti traditsiooniliselt Triin Põllmaa loodud keraamiline meene, Kalevimesi meepurk ja koos tänukirjaga kinkekaart kohalikelt ettevõtetelt: kodurestoran MerMer, Leesi Tarwitajate Ühisus, Hara Sadam, Valkla Puhkekeskus, Viinistu Kunstisadam, Peensalu Köök, Salmistu Suvekontserdid , Reimann Retked ja Kolga Mõisa Kontsert.
Tunnustuste jagamisel esitas Johanna Marie Mäeväli koos õdede Eliisa Helene ja Ida Margarethega laulu „Edelweiss“ muusikalist „Helisev muusika“ ning õhtujuht üksi ka klaveril Arvo Pärdi „Ukuaru valsi“.
Pärast aasta tegijate tunnustamist esinesid kontserdiga Hanna-Liina Võsa ja Ooper-Kvartett. Õhtu lõppes ühise tordisöömisega.
Aasta hariduspreemia – SAIMA KALLIONSIVU
Nominendid olid veel Kai Peterson, Claudia Duval, Heleri Šelemba, Hegne Kibuvits, Kersti Kaseleht, Kaidi Kuur, Jane Vahter, Marlen Kalda, Terje Murakas, Aive Pihla, Krista Simson, Kajanee Teder, Katre Arro, Melika Kindel, Ene Liivand, Marju Mülla, Heli Heinaste ja Katrin Kirsila.
Valla aasta hariduspreemia 750 eurot pälvis Kuusalu keskkooli huvijuht ja näiteringi juhendaja Saima Kallionsivu, kelle näiteringi lavastusi on pärjatud paljude auhindadega. Tema tutvustuses öeldi, et ta on multitalent, koordineerib koolis kõike, mis puudutab õppevälist tegevust, ja kõik, mis ta käe all sünnib, on kunstiliselt kõrgtasemel – olgu aktused või traditsioonilised üritused nagu aastapäevaball. Möödunud aastasse jääb ka tema lavastatud kontsert-etendus „Kõrvemaast põhjarannani“ Harju maakaitsepäeval Kuusalus.
Saima Kallionsivu lausus tunnustuse eest tänades, et on kontsert-etendusega seoses väga tänulik kõigile sadadele inimestele, kes selles kaasa lõid: „Kui olen lavastuse lavale saanud ja etendus särab, on see mu elu üks õnnelikum päev. Ja selle etenduse päev oli mu elu üks õnnelikumatest.“
Aasta hariduse sõbra preemia – LILIANN JANSON
Nominendid olid veel Kristina Vassus, Urmas Paomees, Ene Laanemaa, Kolga muuseum, Elle Lepik Kannike, Valdur Marnat ja Meelis Rondo.
Aasta hariduse sõbra preemia 350 eurot sai Kuusalu keskkooli projektijuht Liliann Janson. Tänu tema järjepidevale ja pühendunud tööle on saanud rahastuse Kuusalu keskkooli arvukad rahvusvahelised koostööprojektid õpilastele ja õpetajatele.
Liliann Janson ütles, et on seda tööd veel vähe teinud, aga eelmine aasta oli töökas, kõik projektid said heakskiidu ning loodab, et lõpetab need hästi.
Aasta kultuuripreemia – OTT KASK
Nominendid olid veel Ilona Tamm ja Hara naistemuuseum, Jana Roopa ja Vihasoo näitering, Karin Soosalu, bändide kontsert Kolgas – Uuri4ever, Kolga ja Kuusalu koolide näidendid, ansambel Uurikad, Saima Kallionsivu, MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts.
Kultuuripreemia 750 eurot sai dirigent, muusikapedagoog ja arranžeerija Ott Kask, kes 2025. aastal juhatas üldlaulupeol sümfooniaorkestreid, Kuusalu pasunakoori on juhtinud ja dirigeerinud ligi 40 aastat andes märkimisväärse panuse kohaliku muusikaelu järjepidevusse.
Ott Kask tänuüritusel kohal ei olnud. Ta ütles hiljem Sõnumitoojale, et oli samal ajal seotud ühe kontsertprojektiga Padisel: „Olen väga rõõmus ja tänulik preemia üle. Kuusalu valla toetus, hoolimine ja tähelepanu on väga tähtis.“
Aasta spordipreemia – Indrek Sei Ujumiskooli Kuusalu osakond
Nominent oli ka Kuusalu Spordiklubi.
Ujumiskooli treeningrühma noorujujad on saavutanud Eestis ja Euroopas muljetavaldavaid tulemusi. Aasta spordipreemia 750 eurot võtsid vastu ujumiskooli Kuusalu osakonna treenerid Marianne Seiman, Maria Trei, Age Tuisk ja Marlen Kalda.
Maria Trei tänas sõnavõtus noori, kes tulevad trenni, ja nende vanemaid, kes on oma lapsed ujuma suunanud ning hoiavad neid trennis: „Kuusalu vald on meid toetanud ja see on meile oluline.“
Aasta kogukonnaelu edendaja – RIINA ROOTALU
Nominendid olid veel Õnne Arba, Vello Nõmme, Taimi Veskis, Signe Blum, Liliann Oja, Karl Kuuse, Ene Velström, Anneli Lamonova.
Kogukonnaelu edendaja selgitati välja rahvahääletusega, kandidaate oli 9. Kuusalu raamatukoguhoidja Riina Rootalu kogus häältest 20 protsenti. Tema sõbralikkus ja professionaalsus on aidanud kujundada raamatukogust kogukonnale armastatud kooskäimiskoha. Lisaks on ta Kuusalu kodanikukampaania reklaamnägu.
Riina Rootalu lausus, et usub koostöösse, ning tänas lugejaid, kolleege ja oma peret: „Loodan, et täitub me suur unistus ja saame uue raamatukogu, mis võiks olla ka kogukonnakeskus.“
Aasta tegu – kontsert-etendus „Kõrvemaast põhjarannani“ ja „Tormis 95“ Kõrveaial
Nominendid olid veel EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse tegevus, Kalmer Neidla ja Doktor A kontsert, Suurpea külaelu edendamine – Anneli Lamonova, Liliann Oja ja kohvik Maias Harakas, Maarja Merivoo-Parro ja „Ajaloolaste raamat“, Uurikate viimane kontsert.
Selles kategoorias kuulutati välja kaks laureaati.
Saima Kallionsivu lavastatud kontsert-etendus Harju maakaitsepäeval pakkus märkimisväärse kultuurielamuse ja pälvis rohkelt kiidusõnu.
Möödunud aastal tähistati MTÜ Veljo Tormise Selts eestvedamisel Kuusalu valla aukodaniku, helilooja Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva tema sünnikodus Kõrveaial toimunud traditsioonilise kontserdiga ja autasustati rahvusvahelise võistulaulmise „Tormis 95“ võitjaid.
Võistulaulmine kinnitas, et Tormise loomingut hinnatakse kogu maailmas. Üritus pakkus publikule uusi ja värskeid tõlgendusi maestro loomingust.
Tormise-seltsi tegevjuht Ulvi Rand kutsus preemiat vastu võtma ka MTÜ juhatuse teised liikmed. Ta palus publikul teha suur aplaus projektijuhile Iti Tederile, kes koordineeris rahvusvahelist võistulaulmist.
„Oleme saanud teha suuri tegusid, mõtteid on veel. Kõik saavad anda panuse – Tormise virtuaalkeskuse kodulehelt leiab, kuidas teha annetus ja toetada rahaliselt,“ ütles Ulvi Rand.
Aasta aitaja – IIVI ROOL
Nominendid olid veel Kairi Pirk-Vatunen, Kaja Riiberg, Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kuusalu Vabatahtlike Selts, Anneli Lamonova, Taimi Veskis, Liis Burk, Maria Antons-Valner ja Riina Rootalu.
Aasta aitaja tiitli laureaat Iivi Rool on aktiivne kaitseliitlane ja naiskodukaitsja, kes panustab vabatahtlikult kogukonna heaks alates toitlustuse korraldamisest ja sportlaste toetamisest rajal kuni ennetustegevuse ja talgutel osalemiseni.
Ta tuli tänukontserdile Kaitseliidu õppuselt ja kiirustas sinna tagasi kaitseliitlasi toitlustama.
Aasta vabaühendus – Kuusalu Laurentsiuse Kogudus
Nominendid olid ka Rannakeele Keskus, Kahala Järve Külade Selts, Kolga Arendus, Kuusalu Hoolela, Kuusalu Vabatahtlike Selts, Signe Blum.
Aasta vabaühenduse tiitliga tunnustatud Kuusalu kogudus on kogukonna jaoks kindel tugi ja koostööpartner. Panustas Harju maakaitsepäeva korraldamisse, avas Kuusalu kooli remondi ajaks oma ruumid kooliperele, on asunud koguma raha kiriku katuse vahetuseks, korraldatakse kogukonnaõhtuid, pastoraadist on saanud hubane kooskäimiskoht.
Koguduse nõukogu esimees Martin Urva ütles, et auhind on eelkõige koguduse uuele õpetajale Peeter Paenurmele, kellega koos tegutsetakse edasi.
Aasta turismiedendaja – KAISA LINNO
Nominendid olid veel Lahemaa Turismiühing ja Wanderlust Matkad OÜ.
Aasta turismiedendaja Kaisa Linno on Lahemaa Turismiühingu ja Ökokulleri eestvedaja, ka turismivaldkonna arvestatav eestkõneleja Eestis ja Eesti esindaja rahvusvahelistes turismiprojektides. Ta on Eesti Maaülikooli nooremteadur ja Lahemaa aktiivne giid, keda on tunnustatud Eesti looduskaitse hõbemärgiga.
Kaisa Linno teatas auhinda vastu võttes, et käesoleval aastal saab Lahemaa rahvuspark 55aastaseks, juubelit hakatakse tähistama maikuus: „Oleme Lahemaa Turismiühingus mõelnud Lahemaa identiteedile ja leidnud, et need on Lahemaa inimesed. Palju õnne meile saabuva juubeli puhul!“
Aasta toetaja – MARTIN URVA
Nominendid olid ka Kuusalu Hugo Lepnurme Kunstide Kool, Kuusalu rahvamaja, EELK Kuusalu Laurentsiuse Kogudus, Peensalu Köök, Tõnu Talu Puukool, Karl Kuuse (Asten veod OÜ, Väikelaev 24).
Aasta toetaja Martin Urva on hinnatud ettevõtja, Emart OÜ üks omanik, üle 30 aasta tegelenud ehitusmaterjalide müügiga. Ta on pannud aluse Loovusvillale Kuusalu alevikus, leiab aega kogukonna toetamiseks nõu ja jõuga. On ka Kuusalu vallavolikogu liige.
„Rõõm on seda tööd teha,“ ütles Martin Urva tänades.
Aasta juhendaja – ELINA AASA
Nominendid olid veel Eelika Krasmus, Karin Soosalu, Külli-Katri Esken, Kristiina Rebane, Saima Kallionsivu, Terje Varul, Nele Kaljusaar, Ode Pürg.
Aasta juhendaja Elina Aasa on Kuusalu keskkooli folgirühma pühendunud juhendaja, rühm on esinenud arvukatel kontsertidel. Tema töö paistab silma järjepidevuse ja kunstilise taseme poolest. Ta on ka Kuusalu Hoolelas erivajadustega inimeste taidlusringi juhendaja.
Ta tänas märkamise eest: „Teen edasi ikka sedasama.“
Aasta noored – JOHANNA MARIE MÄEVÄLI, RASMUS KARRO, RIHARD SOOM
Aasta noore tiitel otsustati seekord anda kõigile kolmele kandidaadile. Johanna Marie Mäeväli on pühendunud muusik, klaverisaatja, laulusolist, ansambliliige, töötab pereettevõttes Mäeväli Orelitöökoda, on ka Kuusalu kiriku organist.
Rasmus Karro on aktiivne noorkotkas, osalenud edukalt patrullvõistlustel, panustanud laagrite korraldamisse. Lööb kaasa Kuusalu keskkooli näiteringis, rahvatantsus ja õpilasesinduses.
Rihard Soom on Kuusalu kooli õpilasesinduse president, on algatanud ülekoolilisi tegevusi, tugev koostööpartner kooli juhtkonnale, esindanud kooli spordis ja kultuuris.
Rihard Soomi kohal ei olnud. Tunnustuse vastu võtnud Johanna Marie Mäeväli ja Rasmus Karro kinnitasid mõlemad, nad on väga rõõmsad, et tiitli said kõik kolm.
Aasta sportlased – AIDI GERDE TUISK, JESSIKA JÕESAAR
Nominendid olid ka Evar Saul, Andreas Vilbaste, Hendrik Hermandi, Riine Roos, Uku Trolla.
Aasta sportlane Aidi Gerde Tuisk on tipptasemel jalgrattur, kolmekordne Eesti meister maanteesõidus, kuulub Norra profiklubisse Team Coop-Repsol. Auhinna võttis vastu tema ema Age Tuisk, kes ütles, et tütar on treenimas, talle on oluline kodukandi inimeste ja ettevõtjate toetus.
Teine aasta sportlane on purjetaja Jessika Jõesaar, kes saavutas Itaalias EMil esikoha naiste arvestuses ja U22 klassis. Purjetamise RS Aero 5 paadiklassi MMilt Prantsusmaalt tuli U22 klassi hõbemedaliga ja naiste hulgas sai 4. koha. Ta tänas kõige tähtsamat toetajat, Kuusalu valda, ja treener Ingrid Randlahte.
Aasta noorsportlased – MARI PAJU ja RICHARD KIVIRAND
Nominendid olid ka Georg Salupuu, Gerda Karolin Kriis, Martin Plakk, Uku Gregor Randes, Hendrik Madisson, Herlen Kajo, Simon Idnurm.
Aasta noorsportlane Mari Paju saavutas Balti MV-l U16 kettaheites kuldmedali, samas vanuseklassis tuli Eesti meistriks ketta- ja vasaraheites.
Aasta noorsportlane, ujuja Richard Kivirand on saavutanud erakordseid tulemusi oma vanuseklassis, 2012. aastal sündinute seas. On võitnud kuldmedaleid, võistelnud edukalt ka endast vanemate ujujatega, treenerite hinnangul kuulub seliliujumises omavanuste seas Euroopa tippu.
Mõlemad noorsportlased on Kuusalu kooli õpilased. Mari Paju avaldas lootust, et saab käesoleval aastal paremaid tulemusi, ja Richard Kivirand lubas: „Paneme edasi!“
Aasta treener – RAIGO TOOMPUU
Nominendid olid veel Ilvard Eeriksoo ja Kaie Ustav.
Aasta treeneri tiitli pälvinud Raigo Toompuu on endine tippsportlane, Kuusalu Spordiklubi pühendunud ja professionaalne treener, üks tema treenitavaid on Mari Paju.
Raigo Toompuu tänas Ilvard Eeriksood, kes tõi ta aasta tagasi Kuusallu treeneriks.
„Märka ja tunnusta“ tänukirjad
Kuusalu vallavalitsus andis üle ka „Märka ja tunnusta“ tänukirjad ja Maarja Merivoo-Parro kalendri. Tänukirja said laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ kõik juhendajad: Kuusalu kooli mudilaskoori juhendaja Niina Esko; kooli lastekoori, poistekoori ja noortekoori ning Kolga-Kuusalu kammerkoori dirigent Taavi Esko; Kuusalu pasunakoori ja kunstide kooli sümfoniettorkestri dirigent Ott Kask, sümfoniettorkestri kaasjuhendajad Tatjana Jõeleht ja Valeria Rjumina; Kuusalu meeskoori dirigendid Ene Järvik ja Ode Pürg; Kuusalu kunstide kooli akordionistide ansambli juhendaja Jekaterina Kivimeister; Kuusalu rahvamuusikaansambli juhendaja Kalev Laagriküll; Kuusalu kooli rahvatantsurühma juhendaja Krista Kukk; rahvatantsurühmade Kabujalake ja Kabujalake Kaks juhendaja Eelika Krasmus; tantsurühma Viimikud juhendaja Ilme Laagriküll; Kolga rahvatantsurühmade juhendaja Karin Soosalu ja kaasjuhendaja Kristiina Rebane.
Tänukirju jagus ka teistele juhendajatele, eestvedajatele ja sportlastele.
Riina Rootalu on olnud Kuusalu valla kodanikukampaania reklaamnägu.
Liis Burk panustab kogukonnaürituste korraldamisse, kultuuripärandi hoidmisse ning esiletõstmist väärib ka tema vabatahtlik tegevus sihtasutuses Kadunud.
Kirsistuudio juhendaja Kirsika Kirsi tantsutrennides käib Kuusalu spordikeskuses, Kuusalu ja Kiiu lasteaias kokku üle 135 noore tantsija.
Terje Varuli lavastatud „Kogu aeg tuleb nutt peale ehk sinna, kuhu Peeter sülitas“ võitis Kuusalurahva Teatrile Harju festivalilt kolm preemiat ja peapreemia.
Saima Kallionsivu juhendamisel saavutas Kuusalu keskkooli näitering võidu Harjumaa ja vabariiklikul kooliteatrite festivalil, ka Betti Alveri luulepäeval.
Signe Blum on võtnud südameasjaks Suurpea küla veemajanduse toimimise ja arendamise.
Janno Laende korraldas seminari „Kahala järv – avastamata pärl“ ja on Liiva Laada peakorraldaja.
Tõnu Talu Puukool kinkis eelmisel aastal Kuusalu laulupeo kuusikusse istutamiseks 30 kuuseistikut.
Kaja Riiberg kutsus võitlema hispaania teetigude vastu ja osalema Kuusalus toimuvatel regulaarsetel korjamistalgutel.
Tänukirja said ka Kuusalu valla kolm sihikindlat, andekat ja edukat jalgratturit Evar Saul, Georg Salupuu ja Herlen Kajo.
KuELi tunnustus – Plasmatek OÜ
Kuusalu Ettevõtjate Liidu (KuEL) juhatuse esimees Siim Kompost andis üle liidu traditsioonilise tunnustuse. Seekord otsustati esile tõsta tootmisettevõtteid, kes on eeskujulikult panustanud tootmisprotsessi ja ka kohalikku ellu.
Tänukirja said nominendid Balti Spoon ja Peensalu Köök. Balti Spoonis oli 2025. aastal 320 töötajat ja käive oli 37 miljonit eurot. Ettevõte on panustanud roheenergiasse. Pereettevõte Peensalu Köök tegutseb aastast 2022, on panustanud toidutoomisse, teinud värvikaid reklaamklippe ja pakub eri maitseid nii noortele kui vanadele.

Kuusalu valla aasta tootmisettevõte 2025 on Kolgas tegutsev lehtmetalli tootja Plasmatek. Ettevõte soetas 2025. aastal uue laserlõikusseadme ja pulbervärvimise seadme. On kirjutanud arvukaid projekte ning teeb koostööd Kolga vabatahtlike päästjatega.
Plasmateki esindajat peol ei olnud, ettevõtte juht Avo Vest oli samal ajal tehases tööl. Siim Kompost sõitis pärast tänukontserti Kolka ja andis tunnustuse Avo Vestile üle.
Pärimuspulga sai ANTS AAMAN
Lahemaa Pärimuskoda, MTÜ Estlander ja Kolga muuseum tunnustasid pärimuspulgaga, suure puulusikaga, seekord Ants Aaman juuniori Aru külast Aaviku talust. Pärimuspulga andis talle üle pärimuskoja perenaine Liis Burk.
Ants Aaman on hoidnud üle 30 aasta au sees Eesti maatõugu lehmakarja, on Eestis selles valdkonnas tunnustatud ja tuntud. Koos abikaasa Anne-Mai Aamaniga valmistavad juustu, kohupiima, jogurtit. Pärandit ja pärimust leiab nende kodus igal sammul.
Ants Aaman on ka gladioolide aretaja, neid kasvab tal kodus umbes 300 sorti. Ta kuulub koos pojaga Kuusalu folgirühma.
Ants Aaman toonitas oma tänusõnades Eesti maakarja olulisust: „See on me ainus põline veisetõug ja pärimuskultuuri elav näide, mis pahatihti jäänud märkamata.“





