Kuu­sa­lu las­teaed Jus­si­ke tä­his­tas 55. sün­ni­päe­va

232
Di­rek­tor AST­RID MEIS­TER hoiab Kuu­sa­lu las­teaia Jus­si­ke lip­pu. Fo­to Kris­tel Re­ba­ne

Kuu­sa­lu re­mon­di­te­ha­se töö­ta­ja­te las­te­päe­va­ko­du ava­ti 6. märt­sil 1968. aas­tal.

Es­mas­päe­va, 6. märt­si hom­mi­kul tä­his­ta­sid Kuu­sa­lu las­teaia Jus­si­ke saa­li ko­gu­ne­nud lap­sed, prae­gu­sed ja en­di­sed töö­ta­jad ning tei­sed kü­la­li­sed koos klou­ni­paa­ri­ga Piip ja Tuut las­teaia juu­be­lit. Kõi­ge­pealt laul­di las­teaia kah­te lau­lu. „Meie las­teaed – Jus­si­ke“ val­mis 50. sün­ni­päe­vaks, sõ­nad kir­ju­tas rüh­maõ­pe­ta­ja Kai­re Al­to­saar, muu­si­ka au­tor on muu­si­kaõ­pe­ta­ja An­ne­li Rumm. „Jus­si­ke­se sõp­ra­de laul“ on loo­dud vii­si­le „Jä­ne­sel on pi­kad kõr­vad“, sõ­nad kir­ju­tas An­ne­li Rumm.

Di­rek­tor Ast­rid Meis­ter kin­kis kõi­gi­le rüh­ma­de­le juu­be­li pu­hul las­teaia laua­li­pu ning raa­ma­tu­kan­ge­la­se Jus­si­ke­se laua­män­gu. Iga rühm sai en­da­le ka sün­ni­päe­va­tor­di.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt ja juh­tiv ha­ri­dus­spet­sia­list Anu Kirs­man and­sid val­la­va­lit­su­se kin­gi­tu­se­na las­teaia kol­lek­tii­vi­le üle esp­res­so koh­vi­ma­si­na.

Pä­rast kõi­ki õn­nit­lu­si läk­sid lap­sed rüh­ma­ruu­mi­des­se tor­ti söö­ma, kü­la­lis­te­le oli saa­lis suu­pis­te­laud ja suur tort.

Di­rek­tor Ast­rid Meis­ter: „Ot­sus­ta­si­me pi­da­da ühi­se hom­mi­ku­se peo täp­selt õi­gel sün­ni­päe­val. Ko­hal olid ka me las­teaia en­di­sed ju­ha­ta­jad Anu Ojas­te ja Kül­li­ke Enok, Es­ter Pärn saa­tis ter­vi­tus­kaar­di.“

Va­na­de män­guas­ja­de näi­tus las­teaias Jus­si­ke. Fo­to Ül­le Rekk

Sün­ni­päe­va pu­hul meis­ter­da­sid õpe­ta­jad las­teaia esi­me­se tii­va aken­de­le Jus­si­ke­se pil­di­see­ria. Te­le­vii­so­ri­toas ava­ti näi­tus „Mäng, män­guas­jad ja raa­ma­tud las­teaia al­gu­saas­ta­tel“, mi­da saab vaa­da­ta ka käe­so­le­val nä­da­lal. Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ül­le Rekk kom­men­tee­ris, et 1960-1970nda­test aas­ta­test on las­teaias säi­li­nud vä­he ori­gi­naa­le­se­meid, üht-teist lei­ti me­too­di­ka laost ning kol­lee­gi­de abi­ga ko­gu­ti ka ko­du­dest.

„Sai­me pä­ris pal­ju hu­vi­ta­vaid lei­de. Ja­ga­si­me eks­po­naa­did tee­mag­rup­pi­des­se: raa­ma­tud, teat­ri­mäng, laua­män­gud, ko­du­mäng, liik­lus­kas­va­tus. Li­sa­si­me sel­gi­tu­sed. Näi­teks tu­li õp­peaas­tal 1983/1984 ühe pea­suu­na­na aren­da­da põl­lu­ma­jan­dus­lik­ku män­gu. Rüh­mad val­mis­ta­sid siis sel­li­se suu­na­ga män­gu­va­hen­deid, lap­se­va­ne­ma­te abi­ga val­mi­sid vi­nee­rist väl­ja lõi­ga­tud ja vär­vi­tud ko­du­loo­ma­ku­jun­did. Lau­da­män­gu jät­kus pi­kaks ajaks,“ kir­jel­das ta.

Pal­ju nos­tal­giat te­ki­ta­sid Po­lü­mee­ri kum­mi­loo­mad, ka nu­kud, ko­du­män­gu va­hen­did, raa­ma­tud, nää­ri­te­maa­ti­ka. Val­gus­foor, laua­män­gud ja teat­ri­män­gu­va­hen­did on las­teaias te­ma sõ­nul ka­su­tu­sel tä­ni­ni.

Jus­si­ke­se las­teaias on 9 rüh­ma, neist kaks on sõi­me­rüh­mad. Lap­si on prae­gu­sel õp­peaas­tal kok­ku 158, töö­ta­jaid 39. Poo­led töö­ta­jaist on las­teaias töö­ta­nud 20 aas­tat ja roh­kem. Kõi­ge staažikam on Ül­le Rekk – töö­ta­nud 41 aas­tat. Ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja Mer­le Kop­pel ja õpe­ta­ja Tiia Mu­ru on töö­ta­nud 40 aas­tat, õpe­ta­jad Ter­je Mu­ra­kas ja Ai­ve Pih­la 38 aas­tat, di­rek­tor Ast­rid Meis­ter, õpe­ta­ja Kai­re Al­to­saar ja õpe­ta­ja abi Kris­ta Ki­ro­tosk 36 aas­tat, muu­si­kaõ­pe­ta­ja An­ne­li Rumm 34 aas­tat, õpe­ta­ja abi Sii­ri Ee­sa­lu 32 aas­tat ning pea­kokk Kat­rin Vii­de ja re­mon­di­meis­ter Ma­ti Vi­ru­neem 31 aas­tat.

Jus­si­ke­se las­teaias on ka Uk­rai­na sõ­ja­põ­ge­ni­ke lap­si, hil­ju­ti oli neid viis, nüüd jää­nud ne­li. Esi­me­sed väi­ke­sed põ­ge­ni­kud tu­lid aas­ta ta­ga­si märt­sis. Uk­rai­na lap­sed on kee­le­kümb­lu­se kesk­kon­nas, prae­gu­seks saa­vad suu­re­mad neist ees­ti kee­lest aru, os­ka­vad öel­da vii­sa­kus­sõ­nu ja su­hel­da ol­me­ta­se­mel. Sõ­ja­põ­ge­ni­ke­le on teh­tud eral­di õp­pe­va­hen­deid, lap­se­va­ne­ma­te­le va­ja­lik do­ku­men­tat­sioon koos­ta­ti tõl­gi abil.

Kuu­sa­lu las­teaia­ma­ja on ehi­ta­tud nõu­ko­gu­de ajal tüüpp­ro­jek­ti jär­gi, re­no­vee­ri­ti 2005 aas­tal. Di­rek­tor Ast­rid Meis­ter lau­sus, et jul­geb kin­ni­ta­da, ma­ja on häs­ti hoi­tud, ruu­mid heas kor­ras: „Me kü­la­li­sed on kü­si­nud, kas hoo­ne on äs­ja re­no­vee­ri­tud, ja imes­ta­nud, kui kuu­le­vad, et re­mont teh­ti 18 aas­tat ta­ga­si. Fas­saad va­jab pa­ran­da­mist ning õuea­lal ta­hak­si­me püst­ko­jad väl­ja va­he­ta­da. Eel­mi­sel aas­tal sai­me kolm ro­ni­mis­lin­na­kut.“

Kuu­sa­lu las­teaed sai Sil­vi Väl­ja­li raa­ma­tu „Jus­si­ke ja seit­se sõp­ra“ pea­te­ge­la­se ni­me 30 aas­tat ta­ga­si.

Eelmine artikkelRaasiku rahvamajas tantsisid poolsada naist
Järgmine artikkelSõnumitoojas 15. märtsil