Kuusalu remonditehase töötajate lastepäevakodu avati 6. märtsil 1968. aastal.
Esmaspäeva, 6. märtsi hommikul tähistasid Kuusalu lasteaia Jussike saali kogunenud lapsed, praegused ja endised töötajad ning teised külalised koos klounipaariga Piip ja Tuut lasteaia juubelit. Kõigepealt lauldi lasteaia kahte laulu. „Meie lasteaed – Jussike“ valmis 50. sünnipäevaks, sõnad kirjutas rühmaõpetaja Kaire Altosaar, muusika autor on muusikaõpetaja Anneli Rumm. „Jussikese sõprade laul“ on loodud viisile „Jänesel on pikad kõrvad“, sõnad kirjutas Anneli Rumm.
Direktor Astrid Meister kinkis kõigile rühmadele juubeli puhul lasteaia laualipu ning raamatukangelase Jussikese lauamängu. Iga rühm sai endale ka sünnipäevatordi.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ja juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman andsid vallavalitsuse kingitusena lasteaia kollektiivile üle espresso kohvimasina.
Pärast kõiki õnnitlusi läksid lapsed rühmaruumidesse torti sööma, külalistele oli saalis suupistelaud ja suur tort.
Direktor Astrid Meister: „Otsustasime pidada ühise hommikuse peo täpselt õigel sünnipäeval. Kohal olid ka me lasteaia endised juhatajad Anu Ojaste ja Küllike Enok, Ester Pärn saatis tervituskaardi.“

Sünnipäeva puhul meisterdasid õpetajad lasteaia esimese tiiva akendele Jussikese pildiseeria. Televiisoritoas avati näitus „Mäng, mänguasjad ja raamatud lasteaia algusaastatel“, mida saab vaadata ka käesoleval nädalal. Õppealajuhataja Ülle Rekk kommenteeris, et 1960-1970ndatest aastatest on lasteaias säilinud vähe originaalesemeid, üht-teist leiti metoodika laost ning kolleegide abiga koguti ka kodudest.
„Saime päris palju huvitavaid leide. Jagasime eksponaadid teemagruppidesse: raamatud, teatrimäng, lauamängud, kodumäng, liikluskasvatus. Lisasime selgitused. Näiteks tuli õppeaastal 1983/1984 ühe peasuunana arendada põllumajanduslikku mängu. Rühmad valmistasid siis sellise suunaga mänguvahendeid, lapsevanemate abiga valmisid vineerist välja lõigatud ja värvitud koduloomakujundid. Laudamängu jätkus pikaks ajaks,“ kirjeldas ta.
Palju nostalgiat tekitasid Polümeeri kummiloomad, ka nukud, kodumängu vahendid, raamatud, nääritemaatika. Valgusfoor, lauamängud ja teatrimänguvahendid on lasteaias tema sõnul kasutusel tänini.
Jussikese lasteaias on 9 rühma, neist kaks on sõimerühmad. Lapsi on praegusel õppeaastal kokku 158, töötajaid 39. Pooled töötajaist on lasteaias töötanud 20 aastat ja rohkem. Kõige staažikam on Ülle Rekk – töötanud 41 aastat. Majandusjuhataja Merle Koppel ja õpetaja Tiia Muru on töötanud 40 aastat, õpetajad Terje Murakas ja Aive Pihla 38 aastat, direktor Astrid Meister, õpetaja Kaire Altosaar ja õpetaja abi Krista Kirotosk 36 aastat, muusikaõpetaja Anneli Rumm 34 aastat, õpetaja abi Siiri Eesalu 32 aastat ning peakokk Katrin Viide ja remondimeister Mati Viruneem 31 aastat.
Jussikese lasteaias on ka Ukraina sõjapõgenike lapsi, hiljuti oli neid viis, nüüd jäänud neli. Esimesed väikesed põgenikud tulid aasta tagasi märtsis. Ukraina lapsed on keelekümbluse keskkonnas, praeguseks saavad suuremad neist eesti keelest aru, oskavad öelda viisakussõnu ja suhelda olmetasemel. Sõjapõgenikele on tehtud eraldi õppevahendeid, lapsevanematele vajalik dokumentatsioon koostati tõlgi abil.
Kuusalu lasteaiamaja on ehitatud nõukogude ajal tüüpprojekti järgi, renoveeriti 2005 aastal. Direktor Astrid Meister lausus, et julgeb kinnitada, maja on hästi hoitud, ruumid heas korras: „Me külalised on küsinud, kas hoone on äsja renoveeritud, ja imestanud, kui kuulevad, et remont tehti 18 aastat tagasi. Fassaad vajab parandamist ning õuealal tahaksime püstkojad välja vahetada. Eelmisel aastal saime kolm ronimislinnakut.“
Kuusalu lasteaed sai Silvi Väljali raamatu „Jussike ja seitse sõpra“ peategelase nime 30 aastat tagasi.