„Võistkonnad võiksid end varem ära registreerida, et oskaksime arvestada,” sõnas korraldaja ANU KIRSMAN.
20. augustil on Kuusalu külade kümnevõistlus. Praeguse seisuga on registreerunud kaks võistkonda.
„Oleme saanud palju tagasisidet, et plaanitakse tulla. Hea oleks, kui registreerimist ei jäetaks viimasele minutile,” ütles Anu Kirsman.
Kümnevõistlus algab kell 6 hommikul kalapüügiga, see on plaanis Rummu järve ääres. Kalapüügikohta saabub igaüks ise. Kui kellelgi pole transporti, aitavad korraldajad seda organiseerida. Enne võistlust võetakse võistkondade kaptenitega ühendust.
„Kui vesi on edasi ka nii soe, siis võib-olla muudame asukohta. Kui väga soe vesi, siis kala ei võta hästi,” rääkis Anu Kirsman.
Pärast üheksat algavad võrkpall, kabe, auto vigursõit ning lauatennis. Pärast lõunasööki võisteldakse korvpalli vabavisetes, sangpommi rebimises ja telefoniviskes. Järgnevad 100kilose mehe jooks ning köievedu. Võrkpallis peavad ühes võistkonnas olema 3 meest ja 3 naist, köieveos 5 meest ja 5 naist.
„Soovitame ühte inimest mitmele alale mitte planeerida. Hommikused alad kattuvad ajaliselt. 100kilose mehe jooksuks ja köieveoks on muud alad kindlalt läbi. Kui võrkpallis on keegi ühe mängu ära mänginud ja peab siis minema, võib keegi teine teda asendama tulla,” ütles Anu Kirsman.
Külade kümnevõistlust aitavad korraldada Margus Keerma ja Pille Plakk.
Suurem osa võistlusi toimuvad väljas, võrkpalli mängitakse Kuusalu spordikeskuses sees. Kui sajab vihma, viiakse osad alad veel sisse. Välisjalanõudes sisse ei saa, nii et võrkpalliks tuleb kaasa võtta sisejalanõud või mängida paljajalu.
Võistlema oodatakse külade võistkondi, kuhu võivad kuuluda ka suvitajad. Võistkonnas võib olla kuni 16 inimest, naisi peab olema vähemalt viis. Võistkondi saab registreerida 17. augustini.
„Kui osaleda tahavad kaks väiksemat küla, võivad nad liitvõistkonna teha. Mõnes külas ei elagi piisavalt inimesi,” rääkis Anu Kirsman.
„Ma ei hakka võistkondades näpuga järge ajama, aga kümnevõistluse idee on, et koos tuleks ühe küla inimesed ja suhtleksid omavahel. Kui mõni küla tahab, võib ta välja panna eriauhinna, olgu see siis ise tehtud kook, marjavein või mis tahes,” lausus ta.
