Kuu­sa­lu koo­li mee­dia­kur­su­se lõ­pu­tööd rek­laa­mi­vad vi­list­las­te kok­ku­tu­le­kut

12
Mee­dia­kur­sust ju­hen­das Kuu­sa­lu kesk­koo­li ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja KARL AGA­PUU, kes on BF­Mis õp­pi­nud rist­mee­diat ning Tallinna Ülikoolis ees­ti kee­lt ja kir­jan­du­st.

Kuu­sa­lu kesk­kooli 11. klas­si 15 õpi­last õp­pi­sid käes­ole­va õp­peaas­ta esi­me­ses poo­les ühe va­li­kai­ne­na „Sis­se­ju­ha­tust mee­dias­se“, mil­le lõ­pu­töö­na val­mi­sid vi­list­las­te kokk­tu­le­ku rek­laamp­la­kat ja sa­mal tee­mal Sõ­nu­mi­too­jas aval­da­tav tekst. Kuu­sa­lu koo­li vi­list­las­te kok­ku­tu­lek toi­mub üle­järg­mi­sel lau­päe­val, 24. jaa­nua­ril.

Li­gi pool aas­tat kest­nud mee­dia­kur­sust ju­hen­das ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja Karl Aga­puu, kes 2022. aas­tal lõ­pe­tas Bal­ti Fil­mi- ja Mee­dia­koo­li rist­mee­dia eria­la ba­ka­lau­reu­se­õp­pe.

Karl Aga­puu sõ­nul aru­ta­sid ja ot­sus­ta­sid Kuu­sa­lu õpi­la­sed ühes­koos, et nen­de kur­su­se­töö tee­ma on koo­li vi­list­las­te kok­ku­tu­le­ku rek­laa­mi­mi­ne: „Ideid oli eri­ne­vaid, kuid kõi­ge enam kõ­ne­tas see tee­ma. Pak­ku­sin väl­jun­diks kaht va­rian­ti – ku­jun­da­da kok­ku­tu­le­ku pla­kat või kir­ju­ta­da rek­laa­miv tekst. Kir­ju­ta­mi­se va­li­sid kolm õpi­last, tei­sed ee­lis­ta­sid pla­ka­ti ka­van­di te­ge­mist. Et va­lik­kur­su­se lõ­pu­tööd saak­sid ka prak­ti­li­se väl­jun­di, lep­pi­sin eel­ne­valt kok­ku koo­li juht­kon­na­ga, et pa­rim ku­jun­dus võe­tak­se vi­list­las­te kok­ku­tu­le­ku amet­li­kuks rek­laam­pla­ka­tiks, ja Sõ­nu­mi­too­ja toi­me­tu­se­ga, et rek­laa­miv tekst aval­da­tak­se aja­le­hes. Kuu­sa­lu kesk­koo­lil oli va­rem oma aja­leht, aga se­da po­le vii­mas­tel aas­ta­tel väl­ja an­tud.“

Rek­laamp­la­ka­ti ka­van­deid teh­ti kok­ku 17, pa­ri­maks osu­tus ja võe­ti ka­su­tu­se­le Sand­ra Til­ga teh­tud ku­jun­dus – tu­me­dal taus­tal on si­ni­ne ­ke­ra ja käed. Te­ma ku­jun­da­tud või­dup­la­kat kut­sub Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­la­si kok­ku­tu­le­ku­le mit­mel pool tea­de­te tahv­li­tel, ka Kuu­sa­lu piir­kon­na bus­si­pea­tus­tes, sa­mu­ti koo­li vee­bi­le­hel, ko­ha­li­kus aja­le­hes, Fa­ce­boo­kis ja mu­jal sot­siaal­mee­dias.

Rek­laa­mi­va aja­le­he­teks­ti kir­ju­ta­sid Ri­hard Soom, Sand­ra Lipp ja Ger­ty Lipp. Ühi­selt ot­sus­ta­ti, et kir­ju­ta­tak­se koo­li vi­list­las­test. Ju­hen­da­ja Karl Aga­puu kir­jel­dab, et õpi­ti ot­se­kui aja­kir­ja­ni­ku­tööd – alus­ta­ti in­fo ko­gu­mi­sest, kü­si­ti õpe­ta­ja­telt, tut­ta­va­telt, ka oma va­ne­ma­telt, et kel­le­ga vi­list­las­test võiks ühen­dust võt­ta. See­jä­rel õpi­ti kon­tak­ti loo­mist – tu­li lei­da e-pos­ti aad­res­sid, koos­ta­ti sel­gi­tav e-ki­ri koos kü­si­mu­se­ga, kas in­terv­juu­ga ol­lak­se nõus.

„Lõp­li­ku va­li­ku, kel­lest kir­ju­ta­da, te­gid noo­red. In­terv­juu jaoks tu­li vi­list­la­selt saa­da te­ma te­le­fo­ni­num­ber ja he­lis­ta­da tal­le. Rää­ki­si­me en­ne he­lis­ta­mist õpi­las­te­ga ka sel­lest, kui­das en­nast tut­vus­ta­da te­le­fo­ni­vest­lu­ses ja mi­da kü­si­da. Rõõ­mu teeb, et nad olid tub­lid, said hak­ka­ma, oli nei­le po­si­tiiv­ne ko­ge­mus,“ tun­nus­tas õpe­ta­ja ja li­sas, et mee­dia­kur­su­se lä­bi tei­nud õpi­la­sed täit­sid üle­san­de häs­ti. Hin­deid lõ­pu­töö­de­le ei ja­ga­tud, kõik said tu­le­mu­seks „ar­ves­ta­tud“.

Kü­si­mu­se­le, kui pal­ju tä­na­päe­va kesk­koo­li­noo­red on kur­sis ko­ha­li­ke-, Ees­ti- ja vä­li­s­uudis­te­ga, vas­tas õpe­ta­ja, et on­li­ne-uudi­seid ega pa­ber­leh­ti pi­gem ei jäl­gi­ta, in­fot saa­dak­se pea­mi­selt sot­siaal­mee­diast. Ees­ti po­lii­ti­ku­test tea­tak­se häs­ti Jü­ri Ra­tast, sest tut­vus­tab en­nast Tik­To­kis, ka ol­lak­se kur­sis Tar­tu po­lii­ti­ku Kris Kär­ne­ri te­ge­mis­te­ga. On­li­ne-uu­dis­test mär­ga­tak­se vä­ga eri­li­si juh­tu­meid – näi­teks pak­kus kõ­neai­net uu­dis, kui­das üks õpi­la­ne te­gi koo­lis abie­luet­te­pa­ne­ku.

„Rää­ki­si­me mee­dia­kur­su­se raa­mes, miks on aja­kir­jan­dust va­ja, kui­das aja­kir­jan­dust en­da hü­van­guks ka­su­ta­da, kui­das aja­kir­jan­dus võib elu­sid rik­ku­da. Tõin pal­ju reaal­seid näi­teid nii Ees­tist kui vä­lis­maalt, kuid üri­ta­sin vä­ga pal­ju Ees­ti mee­dia­maas­ti­ku­le kes­ken­du­da.„Mee­dia kui mai­ne­ku­jun­da­ja“ tun­nis te­gi­me näi­teks rol­li­män­gu, kus õpi­las­tel tu­li ol­la kuu­lus näit­le­ja, kes sat­tus kar­jää­ri lõ­pe­ta­vas­se skan­daa­li, ning nad pi­did mõt­le­ma, kui­das mee­diat ka­su­ta­des sel­lest olu­kor­rast väl­ja tu­lek­sid,“ rää­kis mee­dia­kur­su­se õpe­ta­ja Karl Aga­puu.

„Käe­so­le­val nä­da­lal soo­vin mee­dia­kur­su­se vii­ma­ses loen­gus õpi­las­telt ta­ga­si­si­det, kas oli hu­vi­tav ja mi­da võiks edas­pi­di veel kä­sit­le­da, ning kas mee­dia­kur­su­se­ga ta­suks jät­ka­ta.“

Eelmine artikkelKut­su­me Kuu­sa­lu koo­li vi­list­las­te kok­ku­tu­le­ku­le
Järgmine artikkelRAN­NO POOL ei saa­nud Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu istungite kut­seid ja kahtleb tehtud otsuste õiguspärasuses