
Kuusalu keskkooli 11. klassi 15 õpilast õppisid käesoleva õppeaasta esimeses pooles ühe valikainena „Sissejuhatust meediasse“, mille lõputööna valmisid vilistlaste kokktuleku reklaamplakat ja samal teemal Sõnumitoojas avaldatav tekst. Kuusalu kooli vilistlaste kokkutulek toimub ülejärgmisel laupäeval, 24. jaanuaril.
Ligi pool aastat kestnud meediakursust juhendas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Karl Agapuu, kes 2022. aastal lõpetas Balti Filmi- ja Meediakooli ristmeedia eriala bakalaureuseõppe.
Karl Agapuu sõnul arutasid ja otsustasid Kuusalu õpilased üheskoos, et nende kursusetöö teema on kooli vilistlaste kokkutuleku reklaamimine: „Ideid oli erinevaid, kuid kõige enam kõnetas see teema. Pakkusin väljundiks kaht varianti – kujundada kokkutuleku plakat või kirjutada reklaamiv tekst. Kirjutamise valisid kolm õpilast, teised eelistasid plakati kavandi tegemist. Et valikkursuse lõputööd saaksid ka praktilise väljundi, leppisin eelnevalt kokku kooli juhtkonnaga, et parim kujundus võetakse vilistlaste kokkutuleku ametlikuks reklaamplakatiks, ja Sõnumitooja toimetusega, et reklaamiv tekst avaldatakse ajalehes. Kuusalu keskkoolil oli varem oma ajaleht, aga seda pole viimastel aastatel välja antud.“
Reklaamplakati kavandeid tehti kokku 17, parimaks osutus ja võeti kasutusele Sandra Tilga tehtud kujundus – tumedal taustal on sinine kera ja käed. Tema kujundatud võiduplakat kutsub Kuusalu keskkooli vilistlasi kokkutulekule mitmel pool teadete tahvlitel, ka Kuusalu piirkonna bussipeatustes, samuti kooli veebilehel, kohalikus ajalehes, Facebookis ja mujal sotsiaalmeedias.
Reklaamiva ajaleheteksti kirjutasid Rihard Soom, Sandra Lipp ja Gerty Lipp. Ühiselt otsustati, et kirjutatakse kooli vilistlastest. Juhendaja Karl Agapuu kirjeldab, et õpiti otsekui ajakirjanikutööd – alustati info kogumisest, küsiti õpetajatelt, tuttavatelt, ka oma vanematelt, et kellega vilistlastest võiks ühendust võtta. Seejärel õpiti kontakti loomist – tuli leida e-posti aadressid, koostati selgitav e-kiri koos küsimusega, kas intervjuuga ollakse nõus.
„Lõpliku valiku, kellest kirjutada, tegid noored. Intervjuu jaoks tuli vilistlaselt saada tema telefoninumber ja helistada talle. Rääkisime enne helistamist õpilastega ka sellest, kuidas ennast tutvustada telefonivestluses ja mida küsida. Rõõmu teeb, et nad olid tublid, said hakkama, oli neile positiivne kogemus,“ tunnustas õpetaja ja lisas, et meediakursuse läbi teinud õpilased täitsid ülesande hästi. Hindeid lõputöödele ei jagatud, kõik said tulemuseks „arvestatud“.
Küsimusele, kui palju tänapäeva keskkoolinoored on kursis kohalike-, Eesti- ja välisuudistega, vastas õpetaja, et online-uudiseid ega paberlehti pigem ei jälgita, infot saadakse peamiselt sotsiaalmeediast. Eesti poliitikutest teatakse hästi Jüri Ratast, sest tutvustab ennast TikTokis, ka ollakse kursis Tartu poliitiku Kris Kärneri tegemistega. Online-uudistest märgatakse väga erilisi juhtumeid – näiteks pakkus kõneainet uudis, kuidas üks õpilane tegi koolis abieluettepaneku.
„Rääkisime meediakursuse raames, miks on ajakirjandust vaja, kuidas ajakirjandust enda hüvanguks kasutada, kuidas ajakirjandus võib elusid rikkuda. Tõin palju reaalseid näiteid nii Eestist kui välismaalt, kuid üritasin väga palju Eesti meediamaastikule keskenduda.„Meedia kui mainekujundaja“ tunnis tegime näiteks rollimängu, kus õpilastel tuli olla kuulus näitleja, kes sattus karjääri lõpetavasse skandaali, ning nad pidid mõtlema, kuidas meediat kasutades sellest olukorrast välja tuleksid,“ rääkis meediakursuse õpetaja Karl Agapuu.
„Käesoleval nädalal soovin meediakursuse viimases loengus õpilastelt tagasisidet, kas oli huvitav ja mida võiks edaspidi veel käsitleda, ning kas meediakursusega tasuks jätkata.“




