Kuusalu vallavalitsus algatas 1. veebruaril sundvalduse seadmise Pudisoo küla Rätsepa kinnistut läbivale teele.
Kuusalu vallavalitsus otsustas eelmisel neljapäeval, 1. veebruaril algatada sundvalduse seadmise menetlus Pudisoo külas asuvale Rätsepa kinnistule Kaldaaluse tee 440 ruutmeetri ulatuses. Kaldaaluse teele pandi hoiatussiltidega varustatud kett ette samal päeval, 1. veebruaril ning naabrid ei pääsenud autodega enam oma kinnistutele ega saanud ka kodudest välja sõita.
Rätsepa kinnistu omanikule Kaili-Helina Koltsile saadeti järgmisel päeval, reedel, 2. veebruaril allkirjastatud korraldus, tal on õigus esitada Kuusalu vallavalitsusele kahe nädala jooksul oma arvamus ja vastuväited.
Vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris reedel, et loodetavasti avab Rätsepa kinnistu omanik pärast vallavalitsuse korralduse kättesaamist Kaldaaluse tee ja naabritel on taas võimalik autodega liikuma pääseda. Kuid tee jäi suletuks.
Pudisoo küla Kaldaaluse tee läbib Rätsepa kinnistut 77 meetri ulatuses. Rätsepast edasi on veel 10 kinnistut, millest 7 kinnistul on sissekirjutusega elanikud, igapäevaselt kasutavad teed 5 peret.
Rütsepa kinnistut läbiv teelõik jäi suletuks kogu nädalavahetuseks ja ka käesoleva nädala alguses.
Hüvitis 10 130 eurot
Eelnevalt oli Rätsepa kinnistu omanik informeerinud Kuusalu vallavalitsust tee sulgemise kavatsusest ning teatanud, et soovib vallavalitsuselt Rätsepa kinnistule puurkaevu rajamise kulude hüvitamist 10 130 euro ulatuses.
Vallavalitsus vastas, et ei pea võimalikuks hüvitada puurkaevu ehitamise kulusid, kuna tee kasutamise küsimus ja kaevu kulude hüvitamine ei ole põhjuslikus seoses. Kaili-Helina Kolts kutsuti läbirääkimistele esmalt 19. jaanuariks. Kuna ta vastas eitavalt, siis paluti vallamajja tulla 1. veebruaril. Rätsepa kinnistu omanik saatis vastuse, et kaaluks tulemist juhul, kui vald soostub hüvitama puurkaevu kulud.
Kaevu vaidlus on seotud asjaoluga, et Pudisoo küla ja ka Kaldaaluse tee elumajade piirkond on kuulutatud ühisveevärgi alaks. Pudisoo küla algatusel ja koostöös vallavalitsusega telliti küla ühisveevärgi projekt, millega taotleti ja saadi KIKist toetust veesüsteemi väljaehitamiseks. Vajadus tekkis sellest, et küla osad kaevud jäid viis aastat tagasi tühjaks.
Rätsepa kinnistu omanik soovis Kuusalu vallavanema sõnul saada puurkaevu ehitamiseks toetust hajaasustuse programmist, kuid ühisveevärgi piirkonda seda toetust anda ei saa. Mõnda aega aitas vald Rätsepa kinnistul elavat peret varustada joogiveega, sest seal olid väikesed lapsed. Nüüdseks on kinnistule rajatud uus puurkaev.
Rätsepa kinnistu joogiveega varustamist puudutav vaidlus on jõudnud ka kohtusse. Omanik taotles rohkem kui aasta tagasi kohtu kaudu, et Rätsepa kinnistu arvataks välja Pudisoo küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast ning soovis joogivee puudumisest tekitatud kahju hüvitamist vallalt. Küsitud kahjusumma oli ligi 13 000 eurot – tookord veel kavandatava puurkaevu maksumus. Nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus kaebust ei rahuldanud. Mullu sügisel oli halduskohtus arutusel taas kaebus, millega sooviti Rätsepa kinnistu Pudisoo ühisveevärgi piirkonnast välja arvata. Ka selle kaebuse jättis kohus rahuldamata, selleks ajaks oli KIK otsustanud rahaliselt toetada Pudisoo veevärgi ehitamist.
Asendustee riigimetsa
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi käis esmaspäeval, 5. veebruaril olukorraga tutvumas ja kommenteeris, et Rätsepa kinnistut läbivale teele oli lisaks läbipääsu takistavale ketile pargitud sõiduauto.
„Kõrvale riigimetsa on tehtud rada ümber kinnistu piiri, kuid seda on võimalik läbida vaid maastikuautoga, suuremad masinad, näiteks prügiauto, ja madalamad masinad metsa all liikuda ei saa,“ kommenteeris ta Sõnumitoojale.
Iseküsimus on veel see, et tegu on omaalgatuslikult loodud uue teelõiguga, mis on rajatud riigimetsa haldajaga kokku leppimata. Raieluba pole küsitud ega antud, naabrite sõnul on kohal käinud juba ka keskkonnainspektsioon.
„Avalik huvi on, et piirkonna elanikud pääseksid koju ja kodust välja ning teenindav transport saaks vabalt liikuda. Ligi 77 meetri pikkuse ajaloolise olemasoleva tee talumine oma kinnistu servas ei ole nii kaalukas piirang, et hakata piirkonda rajama võimalikku uut teed,“ on öeldud vallavalitsuse sundvalduse algatamise korralduses.
Avaliku tee leping
„Oluline on asjaolu, et Kuusalu vallavolikogu 19. detsembril 2001 otsusega kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu järgi on valla avalike erateede nimekirjas Kaldaaluse tee, mis kulgeb üle Rätsepa kinnistu,“ selgitatakse korralduses.
Lisatud on, et riigikohus on mullu suvel (kui arutas Kuusalu vallas Kolgakülas tekkinud teevaidlust – toim.) leidnud, et Kuusalu valla kohalike teede nimekirjas olev tee on avalikult kasutatav ja seda võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avaliku tee talumise eest makstakse tasu õigusaktides sätestatud korras. Kuusalu vald tasub Kaldaaluse tee eest maamaksu, tagab selle sõidetavuse aastaringselt ja kannab nende kohustuste täitmisega seotud kulud.
Kuusalu vallavalitsus sõlmis Kaili-Helina Koltsiga 2012. aastal eratee kasutamise lepingu viieks aastaks, kuni 31. detsembrini 2017. Lepingu ülesütlemise avalduse esitas ta rohkem kui aasta tagasi, novembris 2016. Põhjuseks märkis asjaolu, et madalamate sõidukitega sõidetakse teel põhi vastu maad, tee on liivane ja pehme, tekivad rööpad. Vald oli hoolitsenud tee eest talvel lund lükates ja 2015 kevadel, kui veoautod tõid Rätsepa kinnistule ehitusmaterjali, sõitsid tee katki ja vallavalitsuse tellimusel tee parandati. Naabrid said teed edasi kasutada.
Rätsepa maa erastati ostueesõigusega 1998. aastal vallavalitsuse korraldusega, milles on kirjas, et maaüksust läbiv tee jätta avalikku kasutusse.
Laupäeval käis kohal politsei
Rätsepa kinnistu naaber Peeter Kapten kirjeldas Sõnumitoojale, kuidas pidi laupäeval omanikule tagastama laenatud veoauto ja puulõhkumise masina. Ta palus Rätsepa kinnistu omanikul avada tee 10 minutiks, kuid edutult.
Olukord lõppes sellega, et ajal, kui pererahvast ei olnud, õnnestus autojuhil kett eest ära võtta ja veoauto tagasi viia. Seepeale kutsuti kohale politseipatrull, kes lubas juhtunust teavitada kohalikku piirkonnapolitseinikku.
Peeter Kapten: „Mina sõiduautoga välja ei pääse, käin nüüd Tallinnas tööl liinibussidega, mis väljuvad Pudisoolt kell 6 hommikul ja päeval kella 13 paiku. Et vallalt nõutakse puurkaevu raha, on minu hinnangul väljapressimine. Ka minu kaev jäi tühjaks, aga kui naabritega saad hästi läbi, siis veemuret pole, on võimalus tuua vett teise naabri kaevust. Puurkaevu ei pidanud vajalikuks endale teha, saan hakkama, ootan veesüsteemi rajamist, kevadel pidid tööd algama. Probleemse naabri kohta ütlen, et maal on väga raske elada, kui oled kogu külaga riius. Pole, kelle kaevust vett paluda või muud abi küsida.“
Toimetus palus Rätsepa kinnistu omanikult kommentaari.
KAILI-HELINA KOLTS: tee pole avalikus kasutuses
Toimetus palus Rätsepa kinnistu omanikult kommentaari, teisipäeval saatis Kaili-Helina Kolts e-kirja. Ta kirjutab, et mõnda aega varustas Kuusalu vald Rätsepa kinnistut veega – kord kuus toodi Kuusalu Konsumist 5liitrised kanistrid veega ja esitati arve, ta ei nõustunud sellega, vaid soovis tasuda vee kuupmeetri hinna järgi, nagu maksavad need, keda vald veega varustab.
Veel märgib Rätsepa omanik, et esitas esmaspäeval Kuusalu vallavalitsusele teabenõude. Ta soovib teada, mille alusel on kinnistut läbiv Kaldaaluse tee lõik avalikus kasutuses. „Kuni mulle pole kätte toimetatud volikogu otsust, millega kas nõustun või ei nõustu, pole tee minu kinnistut läbivas osas avalikus kasutuses,“ on kirjas.
Külaelanikke informeeris ta tee sulgemisest 5. jaanuaril. Pärast seda oli naabril korduvalt võimalus teisaldada veoauto, selgitab Rätsepa kinnistu omanik. Et möödunud laupäeval lõhuti kett, on salvestatud videokaameraga, salvestus on edastatud politseile koos kahjunõudega.