Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gu aru­te­lud ko­gu­vad hoo­gu

PARANDATUD: Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla vastas 3. jaanuaril Kuusalu valla üldplaneeringu koosolekul Priit Adlerile, et üldplaneeringu keskkonnamõju pole veel hinnatud, see töö pole nii kaugele jõudnud, tegu on eskiislahendusega. Kui jõutakse põhilahenduse faasi, ollakse teadlikumad, milline lahendus läheb käiku, siis hakatakse hindama. Tootmisaladest on Kuusalu koolimajast üleval (loodes – toim.) see, mis võetud vanast üldplaneeringust. Loomulikult on võimalik rääkida, kui kaugele tootmisala koolimaja läheduses peab ulatuma. Kehtestatud detailplaneering on kooli ja Kiiu vahel (Vana-Narva maanteest põhjapool – toim.), seal on ette nähtud tootmisala. Laual võib olla ettepanek koolimaja ümber tootmist mitte lubada või lubada sellist, mis pole sellise iseloomuga, et piirkonda oluliselt mõjutaks. Kõik seisame selle eest, et lastel oleks võimalikult turvaline ümbrus, aga tootmine võib olla ka õmblustsehh või midagi taolist, mis ei põhjusta keskkonnaohtlikke tegevusi. Koolimaja kõrval läänepool on detailplaneering algatatud, seal võiks olla elamuala. Alevikus on tootmisala detailplaneering kirikumaadel (Emarti juures – toim.), mida keegi ei ole veel ellu viima asunud, lisaks tehase ja Kumari ala. Rohkem tootmisalasid alevikus ei ole.

Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas tek­kis 3. jaa­nua­ril rah­va­koo­so­le­kul vaid­lus, ku­hu peaks pla­nee­ri­ma Kuu­sa­lu ale­vi­ku uu­si ela­mua­la­sid.

Kuu­sa­lu val­las on prae­gu käi­mas uue üldp­la­nee­rin­gu aru­te­lu. Es­kiis­la­hen­dus on ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul, et­te­pa­ne­kuid saab esi­ta­da 15. jaa­nua­ri­ni. Kuu­sa­lu val­la üld­pla­nee­rin­gut koos­tab et­te­võ­te Ske­past&Puh­kim.

Val­la­va­lit­sus on kor­ral­da­nud ava­lik­ke koo­so­le­kuid, kus on pla­nee­rin­gu koos­ta­mist aru­ta­tud kü­la­de kau­pa. Üldp­la­nee­rin­gus Kuu­sa­lu ale­vi­ku aren­gut puu­du­ta­val koo­so­le­kul möö­du­nud aas­ta no­vemb­ris esi­tas Rai­vo Tab­ri Ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo al­ter­na­tiiv­se pla­nee­rin­gu, pä­rast koo­so­le­kut hak­ka­sid Kuu­sa­lu ela­ni­kud ko­gu­ma toe­tus­all­kir­ju ale­vik­ku ümb­rit­se­va­te met­sa­de kait­seks.

Rai­vo Tab­ri Ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo on koos­ta­nud OÜ Tai­mar Tee­nu­sed tel­li­mu­sel Kuu­sa­lu lä­he­dal asu­vas Il­mas­ta­lu kü­las paik­ne­va­te Män­ni­ku ja Ris­ti­ku kin­nis­tu­te pla­nee­rin­gu­te es­kii­si, mil­le­ga ka­van­da­tak­se li­gi 10 hek­ta­ri suu­ru­se­le ala­le 11 kin­nis­tut kor­te­re­la­mu­te­le, 11 kin­nis­tut ka­he­pe­ree­la­mu­te­le ja 15 kin­nis­tut ük­si­ke­la­mu­te­le, li­saks äri­maa, üld­ka­su­ta­tav maad ja trans­por­di­maa. Se­le­tus­kir­jas on öel­dud, et pla­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­dus teeb et­te­pa­ne­ku lii­ta või si­du­da Män­ni­ku ja Ris­ti­ku kin­nis­tud Kuu­sa­lu ale­vi­ku uu­te pla­nee­ri­ta­va­te pii­ri­de­ga.

OÜ Tai­mar Tee­nu­sed, mil­le juht on Mar­gus Raud­sepp, esi­tas ok­toob­ris 2017 Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le taot­lu­se Il­mas­ta­lu kü­las Män­ni­ku ja Ris­ti­ku kin­nis­tu­te de­tailp­la­nee­rin­gu al­ga­ta­mi­seks.

Kuu­sa­lu kor­dus­koo­so­lek
Ku­na Kuu­sa­lu ale­vi­ku laien­da­mi­se tee­ma on te­ki­ta­nud ela­vat aru­te­lu ning eri hu­vi­g­rup­pi­de pöör­du­mist val­la­maj­ja, kut­sus val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la hu­vi­li­sed kor­dus­koo­so­le­ku­le Kuu­sa­lu ale­vi­ku osas. Kol­ma­päe­val, 3. jaa­nua­ril Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas toi­mu­nud koo­so­le­kul oli osa­le­jaid pool­sa­da.
Ka­di Raud­la sel­gi­tas koos­o­le­kul, et Ske­past&Puh­ki­mi koos­ta­tud es­kiis, mille tellis vallavalitsus, näeb et­te ale­vi­ku ühe või­ma­li­ku laie­ne­mi­se ale­vi­ku ida­suu­nas ehk kar­jää­ri­de poo­le.

Rai­vo Tab­ri Ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo esi­ta­tud al­ter­na­tiiv­ses pla­nee­rin­gus on ale­vi­ku laien­du­sa­laks pa­ku­tud ka Kuu­sa­lu sur­nuaia ta­gu­ne mets ku­ni Il­mas­ta­lu kü­la­ni.

Val­laar­hi­tekt too­ni­tas, et üldp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­ne on veel kau­gel, tu­le­mas on aru­te­lud ning ava­lik väl­ja­pa­nek: „Ko­gu­me ideed kok­ku, siis hak­ka­vad üldp­la­nee­rin­gut aru­ta­ma vo­li­ko­gu ja ko­mis­jo­nid.”

Ta li­sas, et plaa­nis on ära oo­da­ta ka pöör­du­mi­ne ko­ha­li­kelt ela­ni­kelt, kes ko­gu­vad all­kir­ju, et ale­vik ei laie­neks met­sa­de ar­velt. Et­te­võt­mi­se eest­ve­da­jad on Ee­va Kaun ja Ül­le Laas­ma, kel­le sõ­nul on all­kir­ju ko­gu­tud prae­gu­seks li­gi 700.

„Üldp­la­nee­rin­gu Kuu­sa­lu osas on tek­ki­nud pal­ju se­ga­dust, liik­ve­le läi­nud eri ver­sioo­ne. Sa­mas on hea meel, et tee­ma on pal­ju­sid puu­du­ta­nud ning on ha­ka­tud kaa­sa mõt­le­ma. Es­kiis tä­hen­dab, et tee­ma on al­les al­gus­jär­gus, lõp­lik­ku la­hen­dust veel po­le,” lau­sus Ka­di Raud­la.

Al­ter­na­tiiv­ne pla­nee­ring
Ske­past&Puh­kim on pak­ku­nud te­ha ale­vi­ku laien­dus väl­ja­poo­le ti­hea­sus­tu­sa­la, kus krun­ti­de mi­ni­maal­ne suu­rus hak­kaks ole­ma mi­ni­maal­selt 3500 ruut­meet­rit. See an­naks val­laar­hi­tek­ti sõ­nul või­ma­lu­se säi­li­ta­da krun­ti­del ka kõrg­hal­jas­tust, na­gu on Tal­lin­nas Nõm­mel või Kuu­sa­lu ale­vi­kus Met­sa tä­na­va lõ­pus. Või­ma­lik on hoo­nes­tus­te­ge­vu­se aru­ta­mi­ne ka ai­nult ole­ma­so­le­va­te tee­de ää­res, suu­ri met­sa-ala­sid puu­tu­ma­ta. Krun­ti­de täpne ase­tus ja tee­de­võr­gus­ti­ke ning teis­te olu­lis­te ela­mu­a­la toi­mi­mi­seks va­ja­li­ke kü­si­mus­te la­hen­da­mi­ne toi­mub de­tailp­la­nee­rin­gu­te koos­ta­mi­sel, mis järg­neb üldp­la­nee­rin­gu me­net­lu­se­le.

Ta mär­kis, ar­ves­ta­da saab sel­le­ga, et ale­vi­ku kõr­val on Re­hat­se maas­ti­ku­kait­se ala, ku­hu ehi­tus­te­ge­vust kind­las­ti ei suu­na­ta.
Ar­hi­tekt Rai­vo Tab­ri pak­kus väl­ja, et aren­da­ta­va­le ala­le tu­leks lä­he­ne­da laie­malt ning ni­hu­ta­da ka ti­hea­sus­tus­pii­ri.

Ka­di Raud­la li­sas, et üld­pla­nee­rin­gu es­kii­sis on et­te­pa­nek ela­mua­la­de pla­nee­ri­mi­seks Kuu­sa­lu kü­las­se ning koo­li ümb­ru­ses­se.
Koo­so­le­kul osa­le­nud aren­da­ja Mar­gus Raud­sepp üt­les, et Rai­vo Tab­ri Ar­hi­tek­ti­bü­roo es­kiis on teh­tud sel­leks, et pai­ka pan­na suu­rem pilt ning rah­val te­kiks pa­rem et­te­ku­ju­tus, ku­hu mi­da­gi võiks tek­ki­da: „Rai­vo Tab­ri töö tel­li­sid erai­si­kud. Tab­ri on töö­ta­nud Kuu­sa­lu val­la ar­hi­tek­ti­na ning imes­tas, kui vä­he on ale­vik prae­gu­seks eda­si are­ne­nud.”

Ta li­sas, et see on val­la­va­lit­su­se tel­li­tud pla­nee­rin­gu täien­dus, mit­te täies­ti uus kont­sept­sioon.

All­kir­jad met­sa­de kait­seks
Met­sa­de kait­seks all­kir­ja­de ko­gu­mi­se al­ga­ta­nud Ül­le Laas­ma rõ­hu­tas, et pil­gud tu­leks suu­na­ta tei­se­le poo­le Tal­lin­na-Nar­va maan­teed: „Miks aren­da­me koo­list ja las­teaiast kau­ge­ma­le met­sa. Il­mas­ta­lust ei hak­ka lap­sed jalg­si koo­li käi­ma, see tä­hen­dab, et ale­vi­kus lä­heb liik­lus veel suu­re­maks. Pal­jud on ko­li­nud Kuu­sal­lu just sel põh­ju­sel, et lap­sed saak­sid jalg­si koo­lis käia.”

Ül­le Laas­ma: „All­kir­ja­de ko­gu­mi­sel rah­va­ga su­hel­des sai sel­geks, et Kuu­sa­lu met­sad on siin­se­le rah­va­le vä­ga olu­li­sed, on iden­ti­tee­di osa. Met­sas käiak­se pi­de­valt, tul­lak­se ka väl­jast­poolt Kuu­sa­lu. Rah­va­le lä­heb kesk­kond kor­da ning nad on val­mis met­sa kaits­mi­se eest seis­ma.”

Mar­gus Raud­sepp mär­kis, et Kuu­sa­lu aja­loo­li­ne kes­kus on ale­vik ning Kiiu poo­le po­le mõ­tet are­ne­da. Ta li­sas, et ku­na maan­teea­met pla­nee­rib Tal­lin­na-Nar­va maan­teel väi­kes­te teeots­te sul­ge­mist ega hak­ka val­la­teid kor­da te­ge­ma, tu­leb mõel­da, kui­das viia liik­lus ale­vi­kust möö­da Re­hat­se kait­sea­la poo­le, et tee täi­daks ka ko­gu­ja­tee rol­li. Tab­ri bü­roo pa­kub teed Kiiu via­duk­tist möö­da gaa­sit­ras­si teed ale­vi­ku ta­gant lä­bi.

Kuu­sa­lu ela­nik Al­lan Lai­ne üt­les, ka te­ma on sel­le vas­tu, et ale­vik are­neks met­sa­de poo­le. Ta põh­jen­das, et ale­vi­kus on nii­gi kit­sas­koh­ti, näi­teks ei pää­se rah­va­ma­ja juu­rest möö­da, kui park­la on au­to­sid täis: „Kui tu­leb ma­ju juur­de, lä­heb veel­gi ti­he­da­maks. Mä­le­tan, et ka ku­na­gi va­rem teh­tud pla­nee­rin­gus oli, et ku­na­gi kas­va­vad Kiiu ja Kuu­sa­lu kok­ku. Mi­nu jaoks on Kuu­sa­lu, Kuu­sa­lu kü­la ja Kiiu ju­ba ter­vik. Pi­gem tu­leks vaa­da­ta, kus on teed, kõn­ni­teed.”

Ta li­sas, et ei ta­su loo­ta ka se­da, et Kuu­sal­lu te­kib otsekui Nõm­me, sest krun­ti­delt võe­tak­se na­gu­nii puud ma­ha: „Muu maailm are­neb sel­les suu­nas, et hoi­tak­se ro­he­lust. Tei­sel pool maan­teed on kõik eluks va­ja­lik ole­mas, mü­ra tar­beks võib ehi­ta­da veel tõk­keid.”

Kuu­sa­lu ela­nik Priit Ad­ler lei­dis, et koo­li­ma­ja on ümb­rit­se­tud töös­tu­se­ga, kui­gi pla­nee­ri­mi­se hea ta­va näeb et­te, et töös­tus on ela­mu- ja sot­siaal­a­la­dest kau­ge­mal.

Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla vastas 3. jaanuaril Kuusalu valla üldplaneeringu koosolekul Priit Adlerile, et üldplaneeringu keskkonnamõju pole veel hinnatud, see töö pole nii kaugele jõudnud, tegu on eskiislahendusega. Kui jõutakse põhilahenduse faasi, ollakse teadlikumad, milline lahendus läheb käiku, siis hakatakse hindama. Tootmisaladest on Kuusalu koolimajast üleval (loodes – toim.) see, mis võetud vanast üldplaneeringust. Loomulikult on võimalik rääkida, kui kaugele tootmisala koolimaja läheduses peab ulatuma. Kehtestatud detailplaneering on kooli ja Kiiu vahel (Vana-Narva maanteest põhjapool – toim.), seal on ette nähtud tootmisala. Laual võib olla ettepanek koolimaja ümber tootmist mitte lubada või lubada sellist, mis pole sellise iseloomuga, et piirkonda oluliselt mõjutaks. Kõik seisame selle eest, et lastel oleks võimalikult turvaline ümbrus, aga tootmine võib olla ka õmblustsehh või midagi taolist, mis ei põhjusta keskkonnaohtlikke tegevusi. Koolimaja kõrval läänepool on detailplaneering algatatud, seal võiks olla elamuala. Alevikus on tootmisala detailplaneering kirikumaadel (Emarti juures – toim.), mida keegi ei ole veel ellu viima asunud, lisaks tehase ja Kumari ala. Rohkem tootmisalasid alevikus ei ole.

Tag­ni Jõe­leht pak­kus, et ale­vik võiks are­ne­da las­teaiast Kiiu poo­le ning Kuu­sa­lu kü­la suu­nas.

Val­laar­hi­tekt üt­les, et aru­ta­tud on või­ma­lik­ku hoo­nes­tus­a­la Sood­la tee ja Nõm­me tee äär­se­te­le ala­de­le: „Sa­mas met­sad, mis jää­vad Kuu­sa­lu las­teaia ja maan­tee va­he­le, on keh­ti­vas üldp­la­nee­rin­gus kui ka uue üldp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­du­ses et­te näh­tud kait­se­met­sa­de­na, et vä­hen­da­da maan­teelt tu­le­ne­vat mü­ra nii las­teaia- kui ka ela­mua­la­del.”

Met­saü­lem: RMK maa­le ei saa ela­mu­maad
Ida-Har­ju­maa met­saü­lem And­rus Kev­vai üt­les, et iga­su­gu­ne pla­nee­ri­mi­ne peab läh­tu­ma sea­du­sand­lu­sest: „Met­sa­sea­dus üt­leb, et rii­gi­met­sa maa, kus kas­vab mets, ei kuu­lu võõ­ran­da­mi­se­le ega eras­ta­mi­se­le. Ale­vi­kust it­ta jääb põ­li­ne rii­gi­mets. RMK ei saa nõus­tu­da sel­li­se lä­he­ne­mi­se­ga, na­gu prae­gu on es­kii­si joo­nis­ta­tud. Met­sa­raie on rah­va­le sa­ge­li na­gu pu­na­ne rä­tik, kuid peab ar­ves­ta­ma – met­sa uuen­da­tak­se, mit­te ei võe­ta­ ma­ha, see on ele­men­taar­ne ma­jan­da­mi­ne.”

Ta li­sas, et Kuu­sa­lu ümb­ru­ses on samb­li­ku kas­vu­koha­tüü­pi kuiv mets, mis või­mal­dab raiet il­ma la­ge­raiet te­ge­ma­ta: „Ar­ves­ta­me, et siin on kõr­gen­da­tud hu­vi­ga mets, kus üh­te­gi ma­jan­dus­te­ge­vust ei tu­le en­ne, kui ole­me lä­bi rää­ki­nud ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga.”

Ül­le Laas­ma mär­kis, et val­la­va­lit­sus küll soo­vib et­te­pa­ne­kuid ja ta­ga­si­si­det, kuid arut­lu­se all on piir­kond, mi­da RMK ei lu­ba ela­mu­ra­joo­niks muu­ta. Ka­di Raud­la vas­tas, et pea­le RMK met­sa­de on alal ka era­maad.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem UR­MAS KIRT­SI: „Üldp­la­nee­rin­gu me­net­lu­se käi­gus on teh­tud eri­ne­va­telt hu­vig­rup­pi­delt  hul­ga­li­selt et­te­pa­ne­kuid. Et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­se õi­gus on eran­di­te­ta kõi­gil ini­mes­tel, kes soo­vi­vad val­la aren­gu ku­jun­da­mi­sel kaa­sa rää­ki­da. Ei ole sa­la­dus, et osa­del ini­mes­tel on ka ma­te­riaal­sed hu­vid, mis tin­gi­vad nen­de sei­su­koh­ta­de ku­ju­ne­mi­se.  Keh­tes­tav üldp­la­nee­ring on kind­las­ti komp­ro­miss mit­me­te hu­vig­rup­pi­de va­hel.
Val­la üldp­la­nee­rin­gu me­net­le­mi­se prae­gu­ses staa­diu­mis on oo­da­tud kõik et­te­pa­ne­kud. Saa­bu­nud soo­vid esi­ta­tak­se pla­nee­rin­gu koos­ta­ja­le, OÜ-le Ske­past  ja Puh­kim, kes ana­lüü­sib neid ning esi­tab tu­le­mu­se val­la­va­lit­su­se­le ja val­la­rah­va­le ar­va­mu­se aval­da­mi­seks. Kind­las­ti pea­vad need et­te­pa­ne­kud saa­ma üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se töö­rüh­ma­de ning vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de (vä­he­malt aren­gu- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni ning ehi­tus- ja kesk­kon­na­ko­mis­jo­ni) heaks­kii­du. Al­les sel­le­le järg­ne­valt te­kib val­la­vo­li­ko­gul või­ma­lus kas üldp­la­nee­ring keh­tes­ta­da või mit­te.  See­ga ole­me me het­kel jõud­nud uue üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel um­bes poo­le pea­le.“