
Ettevõtluspäeva ülesanne oli visualiseerida ideed, kuidas Loksal tühjalt seisvaid hooneid kasutusele võtta.
Kuusalu abivallavanema Aare Etsi algatatud piirkondlik koolide ja ettevõtete ühisseminar toimus kolmandat korda, seekord võõrustas Loksa gümnaasium. Kuusalu keskkoolist osalesid kokku 38 õpilast – 11. ja 12. klassist, neil on ühised tunnid majandusõppes. Kolga koolist oli 8. ja 9. klassist kokku 10 õpilast, kes avaldasid soovi osaleda. Loksa koolist võtsid osa 17 noort – majandusõppe raames 11. ja ka 10. klassist.
Ettevõtluspäev algas kolmapäeval, 15. veebruaril koolijuhi Õnnela Tedrekini ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte koordinaatori, seminari moderaatori Siim Kasari tervitustega.
Oma ettevõtetest rääkisid Loksa laevatehase ostnud Marsalise juht Erich Reimets, endisesse vene gümnaasiumi majja elektroonikatehast rajava Kaskod Mtronix juht Andrei Krianev, Loksal tegutseva Clothing Expert õmblusfirma omanik Erik Voldemar Üprus. Ettevõtlusest Loksa linnas kõneles linnapea Värner Lootsmann, Leader-programmist Laivi Kirsipuu.
Järgnes grupitöö, mis viis noored Loksa linna tänavatele. Õpilased olid jaotatud kümnesse gruppi, igas noori kõigist kolmest koolist. Gruppidele loositi objektid, mis on Loksal praegu kasutuseta: Lahemaa kaubamaja, turuhoone, maja Tallinna ja Posti tänava nurgal, Loksa Konsumi kaupluse teine korrus, tervisekeskus, jõesaar, Loksa keskväljak, rand, saun-pesumaja, lasteaiahoone Solnõško. Ülesanne oli leida idee, missugused ettevõtted võiksid majades olla arvestades, milliseid teenuseid Loksa elanikud vajaksid ja kuidas ära kasutada Loksa geograafilist asendit. Hooned on eraomanduses, ei kuulu Loksa linnale.
Esmalt tutvuti objektiga kohapeal, siis tuldi tagasi kooli saali ning joonistati oma idee paberile. Pärast lõunat toimus rühmatööde esitlus. Parimad selgusid rühmade antud punktide alusel.
Võidu tõid Konsumi ülakorruse söögikoht ja diskosaal
Kõige paremaks ideeks hindasid noored Konsumi kaupluse teise korrusele ja kahekorruselisse majatiiba pakutud lahendust.
Seminari töörühm soovitas sinna söögikohta lisades, et saali saaks kasutada ka kinona. Sissekäik oleks lihapoe uksest, alla tehtaks garderoob. Kahekorruselisse tiiva kavandati aurusauna ja tavalist sauna. Konsumi teisel korrusel on ka päriselt olnud söögikoht – nõukaaja kuulus restoran Põhjarannnik.
Teise koha saavutas idee rajada endisesse saun-pesumajja Datehouse – 18 rajaga minigolf hoone kahele korrusele. Esimesele korrusele pakuti kohvikut. Vahetada tuleks maja uksed ja aknad. Selle maja omanik on Viru Haigla, hoone läheb tegelikult lammutamisele, asemele ehitatakse uus tervisekeskus.
Kolmandaks tuli plaan teha Tallinna ja Posti tänava nurgale šašlõkibaar koos avatud terrassi ja väligrilliga ning hoone teine pool külalistemajaks. Avatud oleks 24/7, tööd saaksid Loksa noored, söögi kohaleviimiseks pakutaks kullerteenust. Veel märkisid idee autorid, et Marsalise töötajatele oleksid soodustused.
Ka mitmesse teise kohta soovitati meelelahutust: vanasse lasteaeda vaba aja keskust, jõesaarele noortelaagrit, keskväljakule laululava ja uisuplatsi koos skatepargiga, randa kohvikut ning tünnisauna ja dušikabiine, turumajja kino ja kohvikut. Endise Lahemaa kaubamaja võtaksid noored maha ja ehitaksid uue hoone majutuskohtadega Marsalise töötajatele, ülakorrusel oleks kontor. Endise haiglamaja ehitaksid samuti ümber majutuskohaks Marsalise töötajatele, lisaks pakuksid seal meelelahutusvõimalusi – kino, bingo.
Mari-Ellen Aaman ja Helen Blomerius Kuusalu koolist kiitsid Sõnumitoojale, et päev oli huvitav, kuigi ettekanded kujunesid lõpuks liiga pikaks. Ka märkisid nad, et Loksa keskväljak oli üllatavalt tühi. Kuusalu kooli õpilane Liisa Korotejev-Piir Kehrast kommenteeris, et polnud varem Loksal käinud, linn jättis tühja mulje.
Marsalise töötajatest kohalikke 120

Erich Reimets kirjeldas, kuidas Marsalis on Loksal tegutsenud alla aasta. AS Marsalis loodi aastal 1994, esialgu tehti monoliitbetooni töid, aastal 2003 alustas ettevõte teras- ja betoonelementide eksporti Skandinaaviasse. Marsalis tegeleb projekteerimise, ehituslike metallkonstruktsioonide ja raudbetoonelementide tootmise, hoonete ja rajatiste ehitusega. Eelmisel aastal oli Marsalis Grupi käive 52,6 miljonit eurot.
Marsalis Element OÜ toodangust 99 protsenti eksporditakse. Tehakse seinaelemente ja vahelae plaatelemente, poste ning talasid. Lähiajal on kavas hakata projekteerima tootmishoone laiendust, plaan on toota betoonist ujuvmaju ja pargaseid, sektsioone tuulikutele.
Marsalis Metall OÜ on alustanud laevaehitusega, valmistatakse ehituskonstruktsioone, tuulegeneraatoreid ja naftaplatvorme.
Marsalise Loksa tootmisüksus võimaldab toota suuremõõtmelisi teras- ja betoonkonstruktsioone, olemas on sadam. Töötajaid on 300, neist kohalikke 120. Kaugemalt töötajad tuuakse Loksale. Mure on majutusega. Mullu saadeti Loksa sadamast välja esimesed 4 laevatäit toodangut.
Eric Reimets tutvustas Marsalise kaasabil valminud ehitusi: Ülemiste kaubanduskeskus, Tallinna lennujaam, Tartu kaubamaja, Tehvandi hüppemägi ja sillad, Rootsis Kiruna rauamaagi kaevanduse purustid, Solna raudteesild ja metroojaam, IKEA Borlanges ja paljud teised.
Kaskod Mtronixi elektroonikatehas vene koolimajja
Peterburi ettevõtja Andrei Krianev tegi ülevaate Kaskod Mtronixi tootmisplaanidest Loksal. Kõrgtehnoloogia ettevõte otsustati luua 2014. aastal, firma ostis Loksa linnalt endise vene koolimaja. Praegu tegutseb majas labor, spetsialistid tulevad kaugemalt.
Koostööd on alustatud Tallinna Tehnikaülikooliga, kontaktid on Soome, Saksamaa, USA spetsialistidega. Toodang on mõeldud Euroopa turule. Hakatakse projekteerima ja tootma elektroonika ning mehhatroonika tooteid: tööstuslikke arvuteid, mikroprotsessoreid.
Ettevõtja peab olema riskialdis
Õmblusfirma Loksa Clothing Expert juht Erik Voldemar Üprus rõhutas, et ettevõtlusega tegelemine nõuab sobivaid isikuomadusi, tuleb olla riskialdis. Ettevõtja peab tegelema laia probleemideringiga, tal on piiramatu tööaeg, pole kindlat sissetulekut. Samas kinnitas ta, et iga asja jaoks on olemas lahendus: „Ei ole lootusetuid olukordi, on lootusetud inimesed rasketes olukordades.“
Ta ärgitas alustama ettevõtlusega põhitöö kõrvalt, kui ettevõte hakkab andma tulu, siis jääda ainult sellega tegelema.