regionaalminister
Seoses omavalitsuste ühinemisega on õhus väiteid, justkui ei saadaks aru, mida head võiks tuua käimasolev haldusreform. Olgu veel kord esile toodud mõned tüüpilised seniste ühinemistega kaasnenud positiivsed efektid, mida on korduvalt välja öelnud vallajuhid ja mis tõenäoliselt hakkavad ilmnema ka tulevaste ühinemistega.
Aastast 1996 on Eestis olnud 30 omavalitsuste ühinemist ja mitte ühtegi lahkuminekut. Heade ühinemiste näidetena võib välja tuua Lääne-Nigula, Viljandi, Märjamaa, Suure-Jaani, Tapa, Lääne-Saare. Ühinenud omavalitsused ei ela teistsuguses maailmas, ka neid puudutavad samad trendid, mis kõiki Eesti maapiirkondi.
Investeerimisvõimekuse oluline kasv – tulenevalt mastaabiefektist suutlikkus ära teha asju, mida eraldi poleks suudetud. Näiteid suurtest investeeringutest on palju, millest vallajuhtide sõnul varem ainult aastaid räägiti – uued spordihooned või renoveeritud kultuuri- ja koolimajad.
Ametnike spetsialiseerumine – kõrgharidusega ametnike osakaalu kasv, tõusnud vallaametniku prestiiž ja töötajate palgad. On loodud keskkonnaspetsialisti, arendusspetsialisti, haridus- ja kultuurispetsialisti, arhitekti ametikohti, mida varem väikestes valdades üldse ei olnud. Palgad on ühinenud valdades muutunud võrreldavaks maakonnakeskuse tasemega, mis annab võimaluse palgata tõesti pädevaid spetsialiste.
Paranenud on teenuste kvaliteet ja valik, sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteet, toetuste tasemed on ühtlustatud reeglina ühinejate kõrgema taseme suunas. Mõnes kohas, kus varem koduhooldustöötaja puudus, on see nüüd tagatud. Avatud on uusi noortekeskuseid, tehtud sotsiaalkortereid.
Ettevõtluse toetamise võime tekkimine – Lääne-Nigula vallas pakutakse valla ettevõtjatele eraldi ettevõtlustoetust. Viljandi vald osaleb tööstuspargi taristu arendamises päris suure omaosalusega.
Kogukonnad on muutunud aktiivsemaks, toimunud on kohalike algatuste toetamise süsteemi korrastumine. Lääne-Nigula vallas on välja töötatud selge kogukonna kaasamise ja rahastamise poliitika, mille hulka kuulub ka külavanema statuut, tegevustoetused ja külamajade rahastamine.
Volikogude töö kvaliteedi tõus, kuna suurenenud on nõudmised volinike professionaalsusele, tekkinud parem tasakaal ametnike ja volinike vahel otsustamise protsessis, suurenenud volikogu komisjonide roll.
Oluliselt on vähenenud ametnike arv ja üldvalitsemiskulude osakaal omavalitsuste eelarves, seega on õnnestunud paljudes kohtades ligi kolmandik senistest valitsemiskuludest suunata mujale, kas või näiteks lasteaednike ja kultuuritöötajate palkadeks.
Tekib võimalus piirkonna terviklikuks arenemiseks. Enne ühinemist arendati Põlva linnas ja vallas kergliiklusteedega eri suundi: nende teede otsad lõppesid valla piiril ega kohtunud. Ühe hea näitena on toodud koolitransport, mille korraldamisel on parem langetada otsuseid suuremat piirkonda silmas pidades.
Kaovad omavalitsuste vahelised maksed seni ühinemisosalistelt tellitud teenuste eest ja teie-meie suhtumine; seoses vastastikuse arveldamise kadumisega vähenesid näiteks Märjamaa vallas probleemid lapsevanematel kooli- ja lasteaiakohtade saamisel. Kadus asjaajamine kahe omavalitsuse vahel ühiselt kasutatavate ametnike ja asutuste suhtes, mis hõlbustas oluliselt otsustusprotsessi.
Valla allasutuste tööd saab nende ühtse juhtimise korraldamisega muuta efektiivsemaks ja paindlikumaks seal, kus üksinda kiputakse jääma elanike arvu vähenedes liiga väikeseks – raamatukogud, kultuuriasutused, kommunaalettevõtted. Parem suuremas piirkonnas ühtse juhtimisega haruraamatukogud või rahvamajad olukorras, kus alternatiiviks võib olla millegi sulgemine.
