Mobiilimast naaberpõllule – kas oht või võimalus?

1676

ANDRUS KAARELSON, Elisa võrkude valdkonna juht

Korralikku kõnelevi soovib täna endale iga Eestimaa elanik. Veelgi enam – kõnelevist on tänaseks saanud elementaarne  inim­õigus. See on tarbijatele esmavajadus, nagu leib või piim, ilma milleta ei saa enam hakkama. Väljendub see enim selles, et kui operaatori võrk on kasvõi tunni mõnes piirkonnas maas, tunnevad inimesed, et nende elurütm on tõsiselt häiritud.

Täna omab Eestis vähemalt ühte mobiiltelefoni juba pea iga enam kui 7aastane Eestimaa kodanik. Ja mobiiltelefoni omatakse, et kasutada väga heal tasemel kõne-, sõnumi- ja üha rohkem ka mobiilse interneti teenuseid.

Kuigi 99% Eestimaast on Elisal kõneleviga kaetud, leidub üksikuid kohti, kus levi puudub või on piirkondi, mis vajavad kasutajate rohkuse tõttu võrgu tihendamist. Parim viis kõnelevi  parandamiseks on lisada piirkonda uus mast ja/või tugijaam klientide teenindamiseks. Samas näeme tihtipeale, et külas või korterelamus elavad inimesed kurdavad küll kehva levi üle, kuid kui naaberpõllule või korterelamu katusele soovitakse paigaldada tugijaam, siis protesteeritakse selle vastu valjuhäälselt ja leviolud jäävadki parandamata.

Mure, et korterelamu katusele või naaberpõllule püstitatud tugijaam kujutaks tervisele ohtu ei vasta kindlasti tõele. Mobiilivõrku pole vaja karta, sest võrk ja mast on samasugused raadioside seadmed nagu mobiiltelefon. Veelgi enam – tugijaam on kordades kaugemal ja seetõttu inimesele ohutum kui mobiiltelefon.

Mobiiltelefonist omakorda märksa võimsama raadiokiirguse allikaks võib olla televiisor või mikrolaineahi.

Mida tihedam on operaatori tugijaamade võrgustik ja mida lähemal asuvad üksteisele mastid, seda väiksem on raadiokiirguse mõju.  Selleks, et mobiiltelefon edastaks signaali võimalikult madala võimsusega peaksid sideoperaatorid rajama võimalikult tiheda tugijaamade võrgu. Siit järeldub, et hoopiski kasulikum on elada tugijaamale võimalikult lähedal.

Enne, kui operaator tohib tugijaama käiku lasta, kooskõlastab operaator kasutusloa Terviseametiga. Kasutusloa andmisega kinnitab Terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel on tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna ohutus.

Selleks, et visuaalne pilt Eesti looduses võimalikult kaunina hoida, paigutavad mobiilside­operaatorid tugijaamad koostööd tehes ühele mastile. Alates aastast 2000 on mastide vahetamisel väga palju koostööd tehtud ning on välditud seda, et kolm erinevat operaatorit paigutaks ühele põllule kolm erinevat masti.

Eelmine artikkelPõleng taas vanas laudas
Järgmine artikkelTänu juurdeehitusele näeb Viinistu kunstimuuseumis poole rohkem maale