HELJO PIKHOF, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Tublisti üle saja tuhande töötuga ühiskonnas ei söanda ka kõige paadunum liberaalse majanduse pooldaja väita, et töö kaotamine on inimese enda süü või hooletus. Töö-tuid tuleb aga aina juurde. Neis oludes ei ole valitsus astunud mitte ainsatki sammu, et kulutulena levivale vaesumisele piiri panna ja aidata neid, kes ennast ise aidata ei suuda. Ennekõike pean ma silmas lapsi, kelle vanem(ad) on jäänud tööta.
Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju on meil praegu sirgumas lapsi ja noori, kelle pere peab läbi ajama ilma töise sissetulekuta. Nende laste üle ei peeta arvestust justkui poleks neid olemas.
Üha sügavamasse vaesussesse vajuva pere lapse kannatusteraja võib visandada umbes sedasi: esmalt võetakse sult armsad mängukaaslased ja lasteaiatädi, siis klaveriklass või jalgpallitrenn ja õrnas teismeliseeas võimalus sõprade seltsis kinos või klassiekskursioonil käia ning lõpuks sõbradki.
Põhjus on lihtne – perel ei ole raha. Hea veel, kui kodune katus pea kohale jääb.
Tõrjutus toob sagedasti kaasa käegalöömise kõigele, ka õppimisele. Korraliku hariduseta jäänud kalestunud hingedega noored ei püüdle pahatihti enam mitte kuhugi.
Et nõnda ei läheks, võtavad sotsiaaldemokraadid laste sotsiaalse kaitse riiklikult tähtsa küsimusena riigikogus üles 8.aprillil. Oleme teinud laste vaesusriski vähendamiseks ka rea ettepanekuid.
Koheselt tuleb seada sisse seiresüsteem selgitamaks välja need pered, kus laste toimetulek nõuab täiendavat toetust.
Riik ja omavalitsused peavad leidma lisaraha, mida suunata otse koolidele ja lasteaedadele. Töötute vanemate laps ei tohi jääda ilma lasteaiakohast, huvikoolist ja tervislikust toidust pika õpipäeva kestel. Samuti tuleb suurendada riigi ja omavalitsuste võimekust lastega perede abistamisel.
Veel peab riik hakkama maksma täiendavat 450 kroonist lapsetoetust neile lastele, kelle töötud vanemad ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ning lõpetama lapsetoetuse mahaarvamise toimetulekutoetusest.
Sotsiaaldemokraadid taotlevad ka suvel vastu võetud ja äärmiselt kallutatud töölepingu seaduse sirgemaks rihtimist. Töötuskindlustuse hüvitis peab tõusma 70 protsendini ning töötuse jätkudes 50 protsendini varasemast palgast. Hüvitist saavate inimeste ringi tuleb laiendada nendega, keda sunnitakse töölt lahkuma poolte kokkuleppel või lausa omal soovil.
Rahaline kate selleks on olemas – rekordkõrge tööpuuduse juures ületavad töötuskindlustuse tulud selgelt kulusid. Valitsusliit pani töötuskindlustuse eurole üleminekut kindlustama. Ometi ei ole euro mingi imerohi sot-siaalsete probleemide lahendamiseks. Meie väikese ja vananeva rahva iga laps peab olema kullast ja eurostki kallim!
Sotsid ootavad, et valitsus arvestaks meie ettepanekutega.
Tööpuudus ei kao kui võluväel ka siis, kui muud majandusnäitajad taas tõusule pööravad. Prognoositakse, et oodata on veelgi suuremat elanikkonna kihistumist ja ebavõrdsuse kasvu. Et Eesti ei läheks veel suuremate kontrastide või teed, on hädavajalik pakutud meetmed ellu viia.
Riik on kohustatud toetama hädas olevaid peresid. Kui jätame praegu kitsikusse sattunuile abikäe ulatamata, paneme me terve ühiskonna alla tasapisi tiksuva pommi.