Vaadates tulevikku ei saa me unustada ka minevikku

1739

Liis Veersalu,
TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia
tudeng Uuri külast
Olen aastaid tegelenud Raudsilla matkakompleksis pulmade korraldamisega. Mulle meeldib luua, kasutades juba varem loodut. Pulmad ja abiellumine on olnud olulisim siirderiitus, mille kaudu saab kahest inimesest pere. Kirjutan TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia magistrantuuris pärandtehnoloogia erialal lõputööd – Kuusalu kihelkonna traditsiooniline pulmakombestik, selle taaselustamine tänapäeval, kingitused, veimevakk.
Kuusalu traditsioonilist pulma on uurinud Wilberg 1913. aastal, kus ta on meie kihelkonda iseloomustanud järgnevalt: „Üks niisugune nurk, kus „vana aeg“ oma kommete ja viisidega kauemine on püsinud, /…/ on Kolga rannad Kuusalu kihelkonnas. /…/ Pulma kombed on seal mõnel pool veel nii elavad, et nüüdki vanemad inimesed heas tujus olles endisi pulmi võivad kujutada.“. Keskendun Kuusalu kihelkonna traditsioonilist pulma uurides perioodile 19. sajandist kuni 20. sajandi alguseni.
Töö praktilise osana valmib loetelu Kuusalu kihelkonna traditsiooniliste pulmakinkide ja veimevaka toel tänapäevase pulmakombestiku juurde kuuluvatest esemetest, mis on tarvilikud rituaalide ning kombetalituste läbiviimiseks. Samuti teen ülevaate kingitustest pulmalistele ning erinevatele rollide toimimisest kombestiku juures. Töö peaks andma põhjaliku ülevaate Kuusalu kihelkonna pulmakombestikust, täpsema osana aga esemetest, mis olid traditsiooniliselt pulmade osa ning ka sellest, milliseid tähendusi need kandsid.
Kuusalus nõuti, et pruut pidi oma pruudipõlve jooksul ise pruutvaiba valmis saama. „See pidi olema triibuline, hambuline ja kirju ning taolise vaiba kudumine võttis kindlasti palju aega.“ Eesti Rahva Muuseumi vaibakogus on säilinud üks pruuttekk Kuusalu kihelkonnast. Veimede järgi hinnati pruuti ning kui pulmas jagatavad annid ei meeldinud, siis Kuusalus lauldi: „Anna hallidki minule: küll ma kodus kolletele, majassani maitsetele, mul on kodus kollevakka, majassani maitsevakka.“
Seoses minu igapäevase tööga annab magistritöö ülevaate, kuidas on võimalik Kuusalu kihelkonna traditsioonilisi pulmakombeid ning -esemeid tänapäevases võtmes kasutada,  rituaale taaselustada. Autentset Kuusalu kihelkonna pulma tänapäeval kindlasti korraldada ei saa, aeg on edasi liikunud, mitmed kombed ja nende läbiviimine pole enam vastuvõetav. Samuti peeti vanemal ajal oluliseks kosjade ajastust, kui tänasel päeval kihludes pannakse rõhku vaid toimingu romantilisusele ning pulmapeo aegki planeeritakse pigem suvesse, kui on tõenäoliselt soojad ilmad.
Eesti osaleb koos Soome, Saksamaa ja Hispaaniaga Euroopa Liidu kultuurivahetuse projektis, et taasluua traditsioonilist pulma ja seda teistele riikidele tutvustada. Osalen assistendina ka ise selles nelja-aastases ettevõtmises ning soovin lisaks saadavale kogemusele ka enda teadmistega projekti olulise panuse anda.
Kogen päevast päeva, kuidas maailm me ümber nii kiirelt lendleb, et aasta tagasi ostetud telefonile pole enam varuosasid saada, sest see on lihtsalt juba nii vana mudel. Kogu kiirustamise ning edasipüüdlemise keskel ei tohi aga meelest lasta, mis jääb meie selja taha, sellele tänulik olla ning au sees hoida.
Minuga võivad julgelt ühendust võtta kõik, kellel on endal või teistelt kogutud mälestusi Kuusalu kihelkonna pulmakombestiku osas, säilinud esemeid.