
Salmistu sadama ala täies mahus väljaehitamine maksaks umbes 2,5 miljonit eurot, nõuetekohaselt kasutatavaks saaks ligi 1,5 miljoni euroga ning täielikult ära võiks lammutada 20 000 euroga.
Kolmapäeval, 5. detsembril kogunes Kuusalu vallamajja Salmistu sadama teemat arutama üle kolmekümne inimese – külaelanikke, maa- ja suvilaomanikke, ka mujalt huvilisi.
Vallavanem Monika Salu tutvustas Salmistu sadama rekonstrueerimiseks koostatud projekti, millele on vald taotlenud paaril aastal tulutult EASist toetusraha. Kuu aega tagasi teatas EASi asemel regionaaltoetustega tegelema hakanud Riigi Tugiteenuste Keskus ehk RTK, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme reservist on võimalik rahastada Kuusalu vallavalitsuse esitatud taotlust sadama korrastamiseks, kui vald peab elluviimist võimalikuks ja esitab muudetud projekti ajakava. Riik toetab Salmistu sadama esimese etapi ehitust ja käivitamist 790 300 euroga, valla omaosalus on 338 700 eurot. Kuna hinnad on vahepeal tõusnud, võib valla omaosalus kujuneda suuremaks, hinnanguliselt võib projekti esimene etapp ehk vesiehitused ja sadama käivitamine maksta kuni 1,5 miljonit eurot.
Vallavalitsus vastas RTK-le, et on valmis projektiga jätkama volikogu kehtiva otsuse mahus. Seaduse järgi annab RTK vallale oma lõpliku jah-sõna veebruaris 2019. Riigi toetusega kaasneb kohustus tagada 140 000 külastust aastas ning 4 töökohta. Sadama valmimistähtaeg oleks aastal 2023.
Vallavanem küsis, mida soovib külarahvas. Kohaletulnute üksmeelne seisukoht oli, et oodatakse, millal hakatakse sadamat korda tegema. Sadama korrastamine ja töölepanek on kirjas ka Salmistu arengukavas. Oldi seda meelt, et kavandatud 40 paadikohta on pigem vähe, mitte palju, kui pidada silmas, et Eestis on kokku 30 000-32 000 väikelaeva, iga aastaga tuleb umbes tuhat juurde. Külarahvas ootab ka külamaja, sadama väljaehitamiseks koostatud projekti järgi peaks sinna kerkima ehitis, mida saab kasutada nii sadama teenindushoonena kui ka külamajana.
Vallavanema sõnul on vallavalitsus arutamas kolme võimalikku stsenaariumi. Esimene oleks vesiehituste etapp, riigilt saaks 790 000 eurot ja vald lisaks umbes 1,8 miljonit eurot, sadam saaks täielikult välja ehitatud, tehtaks ka sadamahoone-külamaja. Teine stsenaarium on teha vallaeelarvest 340 000 euro eest korda kai ja paadikohad, korrastada parkla. Kolmas variant oleks lagunenud sadamakai täielikult ära lammutada ja koristada, selleks kuluks umbes 20 000 eurot, küla jääks sadamata.
Monika Salu lisas, et vald ei hakka sadamat haldama ega sellesse ka suures mahus investeerima, kuna poleks õiglane valla teiste rahavajavate valdkondade suhtes. Kohe esimeses etapis võiks leida investori, kes on valmis edaspidi sadamat opereerima. Tema jutul käis hiljuti inimene, kes tundis huvi võimaliku kalakasvatuse rajamise vastu, seega investoreid võiks olla ka mitu.
„Olen alustanud läbirääkimisi, kõnelenud Kalevi Jahtklubi esindajatega, ka mõne teise sadamaid arendava organisatsiooni inimestega. Kavas on leida spetsialist, kellega koostöös panna kokku mõistlik lähteülesanne,“ sõnas vallavanem.
Tõdeti, et investoritega läbirääkimistel peaks olema kaasatud ka Salmistu küla esindaja. Viimastel aastatel pole Salmistul enam külavanemat, kuid on külakogu. Leiti, et tuleks valida külavanem, valimised võiksid toimuda kevadel, kui rahvas hakkab taas maal käima.
Jutuks tuli ka sadama juurdepääsutee, mis on kitsas ja vajab remonti. Aastaid tagasi algatas Kuusalu vald Salmistu-Valkla piirkonna osaüldplaneeringu, mis jäi lõpuni viimata. Ka selle raames planeeritud promenaadi Valkla ja Salmistu ühendamiseks võiks tulevikus välja ehitada.
Koosolekul küsiti, kes praegu sadamat haldab ja mis juhtus, et aastaid sadamat hallanud MTÜ Salmistu Paadimees ei täitnud kunagist lubadust investeerida sadamasse ja see korda teha.
Valla majandusspetsialist Madis Praks, kes kuulub MTÜsse Salmistu Paadimees, ütles, et haldusleping on lõpetatud. Investeeringuteks loodeti saada toetust EASist, kuid detailplaneeringu valmimine venis, nõuti planeeringusse riigile krunte ja vallateed, MTÜ-l kadus võimekus kõike seda lõpuni viia. 2014. aastal said EASis läbi võimalikud toetusvoorud, kust oleks võinud raha taotleda.





